Muudetakse arvetele esitatavaid nõudeid, käibemaksuseaduses alates 01.01.2013

Olulisemad muudatused käibemaksuseaduses alates 1. jaanuarist 2013

  1. Muudetakse teenuse käibe tekkimise koha määratlemist transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisel isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik (§ 10 lg 2 p 6ja 62; § 10 lg 4 p 4ja 43).Transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisel nimetatud  isikule on teenuse käibe tekkimise kohaks teenuse saaja asu- või elukoht. Seega kui eelnimetatud teenuse saaja asu- või elukoht on Eestis, on teenuse käibe tekkimise koht Eesti. Kui teenuse saaja asu- või elukoht on välisriigis, on teenuse käibe tekkimise koht samuti selles välisriigis.

    Erandiks on siinkohal huvi- ja lõbusõidulaevade pikaajalise renditeenuse osutamine, mil teenuse käibe tekkimise kohaks onteenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kui laev tegelikult sellest asukohast või püsivast tegevuskohast antakse rendilevõtja käsutusse. Seega on teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui huvi- või lõbusõidulaev antakse Eestis pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse ülalnimetatud isikule ning teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis. Kui huvi- või lõbusõidulaev antakse eelnimetatud isikule pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse välisriigis ning rendileandja asukoht või püsiv tegevuskoht on välisriigis, siis on ka teenuse käibe tekkimise koht selles välisriigis.

  2. KMS § 36 lõike 4 muudatusega sätestatakse kohustus lisaks Eesti maksuhaldurile ka teise liikmesriigi pädevale asutusele selle nõudmisel arvete või arvetel säilitatava informatsiooni kättesaadavaks tegemine juhul, kui arvel kajastatud tehingult või toimingult arvestatud käibemaksu summa kuulub tasumisele teises liikmesriigis (kas paberkandjal või elektrooniliselt edastades, elektroonilisele andmebaasile juurdepääsu võimaldamisel vms).
  3. Muudetakse arvetele esitatavaid nõudeid:
    • KMS § 37 lg 11 – Eestis registreeritud maksukohustuslasel on kohustus väljastada Eestis kehtiva KMS nõuetele vastav arve, kui:
      1) käibe tekkimise koht on Eesti;
      2) käibe tekkimise koht on ühendusevälises riigis;
      3) teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, mis kuulub maksustamisele saaja liikmesriigis ning saaja pole iseendale antud tehingu kohta arvet väljastanud.

      Arve tuleb väljastada üldjuhul selle riigi eeskirju järgides, kus asub kauba võõrandaja või teenuse osutaja. Juhul kui kauba või teenuse saaja asub teises liikmesriigis ja esitab ise endale kauba või teenuse kohta arve, siis väljastatakse arve järgides selle riigi eeskirju, kus käive toimub.

    • KMS § 37 lg 21 – Kui üldjuhul on kohustus väljastada arve 7 kalendripäeva jooksul käibe tekkimisest, siis antud muudatuse kohaselt võib kauba ühendusesisese käibe korral ning KMS § 10 lg 4 p 9 nimetatud teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele esitada arve kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuule järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
    • Muudetakse arvel viitamise nõudeid teatud tehingute korral (KMS § 37 lg 8 p 1, 2, 6 ja 7; § 37 lg 8, § 411 lg 5):

      Märge „pöördmaksustamine“ tuleb arvele märkida
      :

      1) 
      Kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse korral, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti

      Märge „pöördmaksustamine“ märgitakse arvele juhul, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning sihtliikmesriigis rakendatakse pöördmaksustamist. Seega tuleb märge „pöördmaksustamine“ arvele märkida järgmistel juhtudel:

      – teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule, v.a KMS § 10 lg 2 ja § 10 lg 4 punktides 1-8 nimetatud juhtudel (KMS § 10 lg 4 p 9);
      – võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamisel teise liikmesriigi edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa ei kasuta (KMS § 9 lg 2 p 3);
      – kauba edasimüügil kolmnurktehingus;
      – kui käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, kus rakendatakse laialdast pöördmaksustamist (lähtudes direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 194) ning seetõttu kauba müüja või teenuse osutaja ei ole kohustatud selles liikmesriigis ennast maksukohustuslasena registreerima, nt välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele.

      Samas kui näiteks kauba ühendusesisese käibe korral on käibe tekkimise kohaks Eesti, siis ei ole kohustust märkida arvele viidet „pöördmaksustamine“, vaid KMS § 37 lg 8 p 1 kohaselt märgitakse arvele endiselt viide direktiivi artiklile 138 või muu selge märge.

      2) KMS § 41sätestatud kinnisasja ja metallijäätmete ning kulla käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel.Nimetatud tehingute kohta tuleb väljastada eraldi arve, millel peab olema märge „pöördmaksustamine.

      KMS § 40 ja 41 sätestatud erikorra rakendamisel tuleb arvele märkida:

      1) reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamise puhul märge „kasuminormi maksustamise kord – reisibürood“;
      2) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 41) rakendamise puhul märge vastavalt  „kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad“, „kasuminormi maksustamise kord – kunstiteosed“ või „kasuminormi maksustamise kord – kollektsiooni- ja antiikesemed“.

      Märge „endale arve koostamine“ tuleb arvele märkida (KMS § 37 lg 8 p 9):

      1) kui kauba soetaja või teenuse saaja väljastab arve maksukohustuslase või välisriigi maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta maksukohustuslase eest KMS § 37 lõike 5 alusel.

    • Kui üldjuhul võib viited käibemaksuseadusele ja käibemaksudirektiivile asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega, siis eelpool nimetatud märkeid ei ole erandina õigus mõne muu märkega asendada (KMS § 37 lg 81).

Arvele märgitavate konkreetsete viidete leidmiseks on abiks tabel, mille leiate siit.

 

Allikas: emta.ee

Raamatupidamise lähitulevik toob uued võimalused

Homsete loto võidunumbrite täpne prognoos võib tuua päratu rikkuse. Sarnaselt sõidab edu laineharjal ettevõtja, kes mõistab lähituleviku võimalusi piisavalt varakult märgata ning nendele vastavalt reageerida. Raamatupidamine ettevõtte toimimise keskse infoallikana saab olla siinkohal kasulikuks tööriistaks. Näiteks võime täpsemalt välja arvutada sooduskampaania raames müüdava toote hinna, mis tagab kõige kasumlikuma tulemuse. Optimumist madalam hind ei tooks piisavalt müügikatet ja kõrgem hind peletaks ostjad.

Alljärgneva mõttelõnga käivitajaks sai sel korral silma jäänud Pärnu Finantskonverentsi tulevikku vaatav reklaam (vt. reklaami), mis haakus hästi käesoleva teemaga. Vajadus kontori tagumises, kohvilõhnalises toas istuva raamatupidaja järgi kaob lihtsalt ära. Seda asendab tulevik, mis on kõigile kasulikum ja põnevam:

1.Raamatupidamisteenuse liitmise ja lahutamise funktsioon taandub, tehes ruumi keerulisematele tugiteenustele, mis aitavad mõista ettevõtte protsesse ning tagada nõustamise teistele ärivaldkondadele ja –protsessidele. Sisuliselt muutub raamatupidaja ostuarvete sisestajast juhi nõustajaks. Kindlasti säilib ka raamatupidamise „lihtsam osa“ aga see muutub odavaks rutiiniks, mis ajapikku kaob. Väärtuslikud on need tänased raamatupidajad, kes suudavad näha suuremat pilti ja soovivad tegeleda enesetäiendamisega, mõistmaks ettevõtte äriprotsesse.

2.Igasuguse sisestamise töö maht muutub väiksemaks ja odavamaks. Raamatupidajalt oodatakse kõrgemat võimekust erineva tarkvaraga toime tulemisel. Samas tuleb mõista raamatupidamise algloogikat (kuidas kanded tekivad). Paber muutub suureks piduriks, sest info elektrooniline töötlus on lihtsalt nii palju kiirem ja efektiivsem. Isegi kui täna tundub trükkimise asendamine skänneerimisega ebaefektiivne ja aega nõudev, siis on see ikkagi vältimatu samm parema tuleviku suunas.

3.Tulenevalt rutiinsemate tööde arvutile delegeerimisest, muutub raamatupidamine veelgi põnevamaks. Selle fookus liigub üha enam konsultatsioonile. Edukamad raamatupidajad ja raamatupidamisteenuse pakkujad suudavad mõista erinevate äride spetsiifikat ning nõustada juhte tänasest mitmekülgsemalt.

4. Tulevik on paberivaba raamatupidamine onlines ja digitaalne arhiveerimine.

Kokkuvõttes sarnaneb raamatupidajate olukord looduse ürgsele reeglile: kohandu või sure. Kiiremad kohandujad loovad oma klientidele ja tööandjatele suuremat väärtust. Edukate partnerite koostöö võimendub konkurentsiolukorras veelgi, luues turul teed üllatustulijatele. Ilmselt näeme äraspidiseid tulemusi, kus esmapilgul odavam lahendus kujuneb hoopis kallimaks.

Raamatupidamine paberivabaks

Ilmselt tuleb paljudele tuttav tšekkidest pungil rahakott. Seal võib sisalduda dokumente viimasest välislähetusest, kütuse- või restoranitšekke, mis peaksid ühel päeval jõudma raamatupidaja kätte. Kergem pole isiklike ostudokumentidega, mis peavad soetatud kauba garantii tõendina kuni kaks aastat säilima. Ometi on need paberitükid alati jalus ning see kõige vajalikum kipub ikka kaduma. Veelgi enam: ka kõige suurema pingutusega alles hoitud tšekid kaotavad kiirest loetavuse ja muutuvad juba nädalatega kasutuks.

Kogu selle peavalu lahendab telefoni app CamScanner (vt. ka lisainfot), mis on on tasuta saadaval nii Androidi, kui iOS’i jaoks. Sarnaseid rakendusi leidub ka Nokia ja teiste süsteemide jaoks. Sellega saab tšeki kasvõi ostuhetkel telefoni salvestada ja paberil dokumenti polegi enam tarvis. Paberist vabanemise üle tunneb head meelt ka iga kaasaegne raamatupidaja. Kõik toimib imelihtsalt.

Aseta saadud tšekk tasasele pinnale, kasutades soovitavalt valgest erinevat tausta. Tee CamScanner’ga pilt. Kui see on teravuselt rahuldav, aktsepteeri tulemus ja app alustab tööd:

CamScanner1CamScanner2

Automaatselt eraldatakse dokument taustast. Vajadusel saab piirjooni käsitsi korrigeerida. Seejärel tehakse pildist fail, mida saab soovi korral täiendavalt töödelda. Ometi pole see üldjuhul vajalik. Tarvitseb vaid tulemus salvestada.

CamScanner3CamScanner4

Nii on paberil olnud tšekist saanud sekunditega telefoni salvestatud fail, millega võib hiljem edasi tegeleda.

Igale failile saab anda unikaalse nimetuse, lisada sellele grupp või vajalikud kommentaarid. Lõpuks tuleb fail salvestada määratud kataloogi või saata elektronpostiga suvalisele aadressile. Kõige mugavam tundub faili salvestamine otse raamatupidaja pilverakendusesse (Google Drive, Box, Dropbox, vms.). Lisaks võib oma telefoni jätta grupeeritud dokumentide arhiivi, kus saab faile erinevate tunnuste abil otsida. Hea võimalus on isiklike gruppide loomine omaenda vajadustest lähtuvalt.

CamScanner5

AU Accounting raamatupidamisteenus pakub märksa enam, kui lihtsalt raamatupidamine. Meil on head lahendused, mis teevad ettevõtja elu lihtsamaks ja toovad esile olulise. Viimane on tihedas konkurentsikeskkonnas võtme-eelis.

2013. aastal tõusis tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus

2013. aasta riigieelarve seaduse (RT I, 28.12.2012, 9)  § 2 lõike 10 kohaselt on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot (2012. aastal 278,02 eurot).

Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale/teenistujale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt ehk 290 eurolt. Seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 95,7 eurot kuus (v.a seaduses sätestatud erandid).

Maksuamet alustab tänavu tulumaksutagastust hiljemalt 28. veebruaril

Maksu- ja tolliameti teatel saab 2012. aasta tulu deklareerida ameti e-keskkonna kaudu alates 15. veebruarist ja elektrooniliselt tuludeklaratsiooni esitanutele, kelle deklaratsioon ei vaja täiendavat kontrolli ja kes olid möödunud aastal seadusekuulekad, alustab amet tulumaksu tagastamist hiljemalt 28. veebruaril.

Kiiresti tagastab maksuhaldur tulumaksu neile maksumaksjatele, kes esitavad tuludeklaratsiooni e-maksuameti/e-tolli kaudu ja kelle deklaratsioon ei vaja täiendavat kontrolli. Juhul kui inimene esitas oma eelmise, 2011. aasta tuludeklaratsiooni hilinemisega, see tähendab pärast möödunud aasta 2. aprilli, või tal olid maksuvõlad mullu 15. veebruarist kuni tänavu 14. veebruarini, siis tuleb maksutagastust oodata kauem.

Maksuameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul on kiire tulumaksutagastuse muudatus ennast õigustanud, sest õiguskuulekate maksumaksjate arv on tõusnud. “Kui 2010. aasta tuludeklaratsiooni esitas hilinemisega ligi 23 000 inimest, siis 2011. aasta tuludeklaratsiooni esitas hilinemisega 9761 inimest,” ütles ta, lisades, et samuti vähenes nende arv, kes olid aasta jooksul ametile võlgu.

Neljapäevast on 2012. aasta tulu deklareerimise teave üleval maksu- ja tolliameti teemaveebis eesti, vene ja inglise keeles. Samuti avas amet tulu deklareerimise foorumi, kus küsimustele vastavad maksuspetsialistid.

Haigushüvitise arvutamise näited

Haigushüvitise arvutamine töölepingu alusel töötavale kindlustatule

Kalle töötab töölepingu alusel. Tema haiguslehel on töövabastuse põhjus haigestumine ning töövabastuse periood 01.07-18.07. Kalle tööandja teeb haiguslehest koopia, täidab sellel tööandja osa ja lisab juurde saatekirja ning edastab dokumendid haigekassale 7 päeva jooksul.

Tööandja arvutab ja maksab hüvitist perioodi 04.07–08.07 eest hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest).

Kalle viimase 6 kuu töötasu alusel arvutatud päevatuluks on 32 eurot. Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 32 eurost 70% ning korrutab 5 päevaga (32 x 0,7 x 5 = 112). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 112 = 23,52. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 88,48 eurot (112 – 23,52 = 88,48).

Lisaks maksab Kallele alates 9. päevast haigushüvitist haigekassa 09.07 – 18.07 perioodi eest.

Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest sotsiaalmaksu 2530,90 eurot, seega oli Kalle aastatulu eelneval aastal 2530,90 / 0,33 = 7669,39 eurot. Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365-ga (7669,39 / 365 = 21,01). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 21,01 x 0,7 = 147,07 eurot). Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks (0,21 x 147,07 = 30,88 eurot). Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 116,19 eurot (147,07 – 30,88 = 116,19).

Haigushüvitise arvutamine, kui töötaja on töötanud vähem kui kuus kuud ja tema eest ei makstud päeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal sotsiaalmaksu

Maria asub tööle osalise tööajaga 2-kuulise tähtajalise töölepinguga, milles tema kokkulepitud töötasuks on 300 eurot kuus.

1.–3. haiguspäeva eest Mariale hüvitist ei maksta.

4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, kes võtab hüvitise arvestamisel aluseks Maria haigestumisele eelnenud kuu töötasu.

Hüvitise arvutamiseks korrutatakse Maria päeva keskmine töötasu (10,00 eurot) tööandja poolt hüvitatavate päevade arvu (5) ja hüvitise määraga (70%): 10,00 x 5 x 0,7 = 35,00 eurot. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,21 x 35,00 = 7,35 eurot. Seega maksab tööandja Mariale haigushüvitist 27,65 eurot (35,00 – 7,35 = 27,65).

Kuna Maria haigestumisele eelneval kalendriaastal ei töötanud ning tema eest sotsiaalmaksu ei makstud ega arvestatud, võtab haigekassa tema haigushüvitise määramisel aluseks kuupalga alammäära 320 eurot.

Päevatulu on sel juhul 320/30 päeva = 10,67 eurot. Haigushüvitist maksab haigekassa töövõimetuse 9. päevast ning 70% ulatuses, seega on Marial õigus saada hüvitist 6 päeva ulatuses 70%: 10,67 x 6 x 0,7 = 44,81 eurot. Maria lisab töövõimetuslehele avalduse hüvitiselt tulumaksuvaba miinimumi mahaarvamiseks, seega laekub haigekassalt Maria pangaarvele kogu määratud summa 44,81eurot.

Haigushüvitise arvutamise näide, kui töötaja eelmise aasta tulust arvutatud päevatulu on väiksem, kui palga alammäära ja arvu 30 jagatis

Töötaja põhipalk on suurem kui alampalk:

Paveliga juhtub tööõnnetus, tema haiguslehel on märgitud tööst vabastuse alguspäevaks 11. juuni, lõpupäevaks 21. juuni. Tema kokkulepitud töötasu 10. juunil on 511 eurot kuus. Tööõnnetuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa.

Paveli eest arvestati eelneval kalendriaastal sotsiaalmaksu 506,18 eurot, ning tema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu oli 1533,88 eurot. Paveli keskmine päeva tulu on seega 1533,88 / 365 = 4,20 eurot. Kuna Paveli eelmise aasta tulult arvutatud keskmine päevatulu (4,20 eurot) on väiksem kui kuupalga alammääralt arvutatav kalendripäeva keskmine tulu 10,67 (s.o. 2013. aastal kehtiv kuupalga alammäär 320/30), võetakse hüvitise arvutamisel aluseks viimane. Nimelt võetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär keskmise päevatulu arvutamisel aluseks juhul, kui töötaja eelmise aasta keskmine tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, kuid haigestumisele eelnenud päeva põhipalk on suurem nimetatud alammäärast. Tööõnnetuse korral makstakse haigushüvitist töövõimetuse teisest päevast ning 100% ulatuses, seega on Pavelil õigus saada hüvitist 100% 10 päeva eest: 10 x 10,67 x 1,0 =106,7eurot. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,21 x 106,7 = 22,41, seega laekub haiguspäevade eest haigekassalt Paveli pangaarvele 106,7 – 22,41 = 84,29 eurot.

Töötaja põhipalk on väiksem kui alampalk:

Martin on kindlustatud töötajana. Tal diagnoositakse kutsehaigus, haiguslehel on märgitud tööst vabastuse alguspäevaks 2. juuli, lõpupäevaks 30. juuli. Kutsehaigestumise korral maksab hüvitist vaid haigekassa.

Martini tööandjaga kokkulepitud töötasu 1. juulil on 192,00 eurot kuus. Eelneval kalendriaastal töötas Martin pool aastat ja talle maksti tasu kokku 1533,88 eurot, millelt arvestati sotsiaalmaksu 506,18 eurot. Seega oli Martini eelmise aasta päeva keskmine tulu 4,20 eurot (1533,88 / 365). Kuna tema eelmise aasta tulult arvutatav päeva keskmine tulu (4,20 eurot) on väiksem kui kuupalga alammääralt arvutatav päeva keskmine tulu (9,27 eurot), ent ka tema põhipalk töövabastusele eelneval päeval on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks tema põhipalgalt arvutatud päeva keskmine tulu 192 / 30 = 6,40 eurot. Haigushüvitist makstakse töövõimetuse teisest päevast ning 100% ulatuses, seega on Martinil õigus saada hüvitist 100% 28 päeva eest: 6,40 x 28 x 1,0 = 179,20 eurot. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,21 x 179,20 = 37,63 eurot, seega laekub haiguspäevade eest haigekassalt Martini pangaarvele 179,20 – 37,63 = 141,57 eurot.

Töövõimetushüvitise arvutamine haigekassas

Haigekassa arvutab ajutise töövõimetuse hüvitise kindlustatud isiku ühe kalendripäeva keskmisest tulust maksu- ja tolliametist saadavate sotsiaalmaksu maksmist puudutavate andmete alusel. Tööandja arvutab hüvitist töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal.

Kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 (liigaastal 366) jagatisega.

Ühe kalendripäeva keskmise tulu arvutamine haigekassas

  • avalikus teenistuses töötava isiku ja töölepingu alusel töötava isiku päevatulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 (liigaastal 366) jagatisega. Kui eelmisel kalendriaastal oli inimene füüsilisest isikust ettevõtja, siis on tema arvestatud sotsiaalmaksu summale lisatud ka tema enda eest FIEna makstud sotsiaalmaks.
  • võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isiku, juriidilise isiku juhtimisorgani liikme või FIE kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal isikule makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365/(366) jagatisega.
  • ühe kalendripäeva keskmine tulu arvutamine, kui eelnenud kalendriaastal isikul tulu puudus või see oli väga väike, siis:

1) esimesel juhul võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötaja põhipalga ja arvu 30 jagatisega, kuid mitte üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatise. Seejuures lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötaja kuupõhipalgast või Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2013. aastal on alampalk 320 eurot. Sellisel juhul võrdub ühe kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatisega.

Kui inimese põhipalk on väiksem kuupalga alammäärast, siis ühe kalendripäeva keskmine tulu võrdub põhipalga ja arvu 30 jagatisega (2013. aastal on alampalk 320 eurot).

2) teisel kirjeldatud juhul võrdub isiku kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud kuumäära (2013. aastal 320 eurot) ja arvu 30 jagatisega.

Ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamise aluseks olnud andmete muutumisel on inimesel õigus esitada haigekassale avaldus hüvitise ümberarvestamiseks 3 aasta jooksul alates töövõimetuslehe haigekassasse laekumise kuupäevast.

Ajutise töövõimetuse hüvitise arvutamine erinevate kindlustusliikide (FIE jt) korral

Kui isik on kindlustatud füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE), juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saava isikuna, siis

  • kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365/(366) jagatisega.

Kui nimetatud isikute kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2lõikes 5 sätestatud kuumäära ja arvu 30 jagatisega. Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töökohustuste täitmisest või majandus- või kutsetegevusest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtivast SMS § 2 lõikes 5 sätestatud kuumäärast. Nimetatud kuumäär kehtestatakse eelarveaasta riigieelarve seadusega. 2013. aasta riigieelarve seadusest tulenevalt on see kuumäär 320 eurot.

Kui töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval ei olnud FIEl kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid ja eelmisel kalendriaastal ei makstud isiku eest või isiku poolt sotsiaalmaksu, siis tal kalendripäeva keskmist tulu ei ole ja hüvitist talle ei maksta.

Kui isikul on kindlustuskaitse nii töötajana kui ka FIEna või juhtimisorgani liikmena või võlaõigusliku lepingu sõlminud isikuna, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kindlustatu jaoks soodsamal alusel (kas arvutatud sotsiaalmaksu summast või makstud sotsiaalmaksu summast).

Näide 1
Robert on FIE, töövabastusele eelneval aastal kalendriaastal maksis tööandja tema eest sotsiaalmaksu 894,76 eurot ja ettevõtjana maksis ta ise 442,91 eurot. Kokku maksti sotsiaalmaksu 1337,67 eurot, mille alusel arvutatud tulu on 4053,55 eurot. Kalendripäeva keskmine tulu on 11,11 eurot.

Näide 2
Vanaduspensionär Karl on FIE. Ta jääb haigeks. Eelneval aastal tema eest sotsiaalmaksu ei makstud. Karlil ei ole seega kalendripäeva keskmist tulu (s.o 0). Seetõttu talle hüvitist ei arvutata ega ka maksta. Seda sellepärast, et tal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

Näide 3
Maria töötab töölepingu alusel ja tegutseb ka FIEna ning omab mõlemal alusel ravikindlustuskaitset. Eelneval aastal arvestati tema eest sotsiaalmaksu 3302,95 eurot, kuid maksti sotsiaalmaksu 2292,51 eurot. Kuna Maria eest arvestatud sotsiaalmaksu summa on suurem, siis on talle kasulikum arvestada hüvitis nn töötaja skeemi järgi.

 

Allikas: Eesti Haigekassa

Tuludeklaratsioon 2012. Kes peavad seda esitama?

Kes peavad deklaratsiooni esitama?

Tuludeklaratsiooni esitavad residendist füüsilised isikud (edaspidi isikud) eelmise kalendriaasta tulu kohta.

Isik on resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Residentsuse muutumisest teavitab füüsiline isik maksuhaldurit ning täidab residentsuse määramise vormi R.

2012. aasta tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 1. aprill 2013.

Tuludeklaratsiooni ei pea esitama isikud, kelle:

  • tulult ei ole vaja tasuda täiendavalt tulumaksu (v.a erijuhud)
  • saadud tulu kokku ei ületanud maksuvaba tulu 1728 eurot
  • tuluks oli ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (sealhulgas Eesti) seaduse alusel makstav pension, nimetatud riigis sätestatud kohustuslik kogumispension või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust makstav pension, kui pensioni summa ei ületanud täiendavat maksuvaba tulu 2304 eurot või kui pensionilt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda. Pensioni täiendavale maksuvabale tulule (2304 eurole) lisandub üldine maksuvaba tulu 1728 eurot
  • tuluks oli ainult tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis, mis ei ületanud 768 eurot või kui hüvitiselt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda

Tuludeklaratsiooni peavad igal juhul esitama:

  • füüsilisest isikust ettevõtjad (esitavad deklaratsiooni põhivormile (vormile A) lisaks ka ettevõtlustulu vormi E)
  • isikud, kes omasid maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile (deklaratsiooni põhivormile lisaks tuleb esitada vorm MM või vormi MM lisa, sõltumata sellest, kas nimetatud juriidiline isik sai tulu või mitte)
  • isikud, kes on saanud tulu (sh dividende) välismaalt. Deklareerida tuleb nii Eestis maksustatav kui mittemaksustatav palga- ja dividenditulu ning ka see tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata. See kehtib ka naaberriikide pensionäride suhtes, kes elavad alaliselt Eestis ning on muutunud Eesti residendiks
  • isikud, kelle väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ning kes soovivad kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel aastatel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust
  • isikud, kes on teinud maksustamisperioodi jooksul tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sealt väljamakseid

Kui isikul tulude deklareerimise kohustust ei ole, kuid ta soovib kasutada maksusoodustust (on tasunud koolituste eest, maksnud eluasemelaenu intresse vms), siis tuleb samuti tuludeklaratsioon esitada.

Kui Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendist füüsiline isik on 2012. aastal saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, võib ta maksusoodustusi (sh maksuvaba tulu) arvesse võtta proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. Selleks tuleb tal esitada tuludeklaratsioon. Samasugune õigus on ka isikul, kelle Eestis maksustatav tulu on väiksem kui 75%, kuid kes tõendab, et ta ei saa residendile ette nähtud mahaarvamisi üheski teises riigis.

Tuludeklaratsiooni esitamise võimalused

Tuludeklaratsiooni saab esitada kas elektroonilisel vormil e-maksuametis/e-tollis või pabervormil.

Tulude deklareerimise lihtsustamiseks väljastab Maksu- ja Tolliamet kliendile eeltäidetud tuludeklaratsiooni, mis on alates 15. veebruarist kättesaadav e-maksuametis/e-tollis ja teenindusbüroodes väljatrükina.

Ühisdeklaratsiooni esitamine

Ühise tuludeklaratsiooni võivad esitada isikud, kes olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus. Ühisdeklaratsiooniks loetakse abikaasade eraldiseisvaid deklaratsioone, millel mõlemal on märgitud, et abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni.

Kui üks abikaasadest suri maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist, võib lesestunud abikaasa samuti esitada ühisdeklaratsiooni.

Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui:

  • üks abikaasa on Eesti resident ja teine abikaasa on Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes on saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis
  • mõlemad abikaasad on Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendid, kelle kogutulust vähemalt 75% on saadud Eestis
  • üks või mõlemad abikaasad, kelle Eestis maksustatav tulu on väiksem kui 75%, tõendavad, et nad ei saa residendile ette nähtud mahaarvamisi üheski teises riigis

Tulumaksu tagastamine

Kui deklaratsioon on esitatud e-maksuametis/e-tollis ja deklareeritud andmed ei vaja täiendavat kontrolli, tagastatakse enammakstud tulumaks tuludeklaratsioonis märgitud pangakontole viie tööpäeva jooksul pärast deklaratsiooni esitamist, kuid mitte enne 28. veebruari.

Olulised tähtajad

6.–8. veebruar Võimalus tutvuda e-maksuametis/e-tollis deklaratsiooni eeltäidetud andmetega.
15. veebruar Tuludeklaratsiooni esitamine e-maksuametis/e-tollis avatakse.
Teenindusbürood hakkavad väljastama eeltäidetud tuludeklaratsiooni väljatrükki.
28. veebruar Tulumaksu tagastamise algus e-maksuametis/e-tollis deklaratsiooni esitanud klientidele.
1. aprill Tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg.
20. aprill Tulumaksu tagastamise algus paberdeklaratsiooni esitanud klientidele.
1. juuli Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg.
1. oktoober Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg, kui deklareeritakse ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest.

Tulumaksu tagastamise kohta loe lähemalt SIIT.
Tulumaksu juurdemakse kohta 
loe lähemalt SIIT.
Olulisemate muudatuste kohta 2012. aasta tulude deklareerimisel loe lähemalt SIIT.

Muudatused 2012. aasta tulude deklareerimisel.

Suuremad muudatused 2012. aasta füüsilise isiku tulu deklareerimisel puudutavad kulutusi, mida saab tulust maha arvata.

Alates 2012. aastast võib maksumaksja eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses oma sama maksustamisperioodi tulust. Aasta tagasi oli summa piiriks 3196 eurot.

Summaline piirang on ka vabatahtlikel kogumispensioni maksetel. Kui seni rakendati tulust maha arvamisel piirangut kuni 15% maksumaksja tuludest, siis nüüd tuleb arvestada ka summalise ülempiiriga, mis on kuni 6000 eurot aastas.

Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust saab maha arvata ja kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile edasi kanda metsa majandamisega seotud kulud. Samuti saab saadud kasu maksustamise edasi lükata kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.

Lisaks seadusest tulenevatele muudatustele pakub uuendusi ka maksu- ja tolliamet (MTA). MTA teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde: “Tänu MTA ja pankade koostööle saavad maksumaksjad sel aastal investeerimiskonto andmed saata pangast otse oma isiklikule tuludeklaratsioonile, seda analoogselt laenuintresside edastamisega,” ütles Udde. “Seni pidi maksumaksja kõik andmed käsitsi ise deklaratsioonile kandma, mõningatel juhtudel tuli deklaratsioonile sisestada sadu ridu,” lisas Udde.

Uue võimalusena pakub MTA lisaks tagastamisele kuuluva tulumaksu kogu summa jätmisele oma ettemaksukontole ka võimalust see osaliselt ettemaksukontole jätta.

 

Järgnevasse tabelisse on koondatud olulisemad muudatused 2012. aasta tulude deklareerimisel võrreldes 2011. aastaga.

2011 2012
Üldine mahaarvamiste piirang Maksumaksja võib eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 3196 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust. Maksumaksja võib eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust.
Mahaarvamise piirang Vabatahtliku kogumispensioni maksed – rakendatakse 15% mahaarvamiste piirangut. Vabatahtliku kogumispensioni maksed – rakendatakse 15% mahaarvamiste piirangut, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot.
Kasvava metsa raieõigus ja metsamaterjali müük Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust sai maha arvata ja soovi korral edasi kanda metsa uuendamisega seotud kulud. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust saab maha arvata ja kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile edasi kanda metsa majandamisega seotud kulud. Samuti saab saadud kasu maksustamise edasi lükata kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.
Tagastatava tulumaksu jätmine MTA-le Tagastatava tulumaksu jätmine MTA-le Tagastamisele kuuluva tulumaksu saab jätta nii osaliselt kui ka täies summas MTA-le.
Investeerimiskonto Investeerimiskonto andmed tuli maksumaksjal ise täita. Koostöös pankadega pakutakse eeltäidetud andmeid.

 

Valitsus kehtestas töötasu alammäära tõusu 320 eurole

Vabariigi Valitsus kehtestas tänasel istungil Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt kokku lepitud töötasu alammäära tõstmise – alates selle aasta algusest on tunnitasu alammääraks 1,90 eurot ning kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot.

Mullu oli töötasu alammäär tunnis 1,80 eurot ja täistööajaga töötamise korral 290 eurot kuus. Muuhulgas suurenevad seoses sellega ka töötasu alammääraga seotud hüvitised, näiteks vanemahüvitis. Vanemahüvitise kulu eeldatav tõus on 1,2 miljonit eurot ning eeldatav lapsepuhkuse tasu kulu tõus on 79 903 eurot. Alammäära tõus aitab kaasa ka vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele.

Töötasu alammäära tõstmise mõju selle aasta riigieelarvele on positiivne. Töötasu alammäära tõstmisega 320 eurole lisandub riigi tuludena 11,9 miljonit eurot. Kulusid lisandub 4 miljoni euro ulatuses.

 

Määruse mis jõustub  alles 14.01.2013, kuid mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013