Maksumäärad 2013

2013. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus:

  • Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%.
  • Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
  • Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
  • Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).

Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 290 eurot (2012. aastal kehtinud 278,02 asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 95,7 eurot kuus:

  • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2%, tööandjale 1%.
  • Kogumispensioni makse määr on 2%.

2012. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt arvestatavate/kinnipeetavate maksude ja maksete arvutamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2013. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval maksudeklaratsiooni vormil TSD (esitamise tähtaeg 10. veebruar 2013).

Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2012. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2012. aasta detsembrikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 10. jaanuar 2013).

Maksuamet uurib auto kasutajaid

Maksuhaldur on viimasel ajal mitmetelt ettevõtjatelt uurinud ettevõtte auto registreerimistunnistusel kasutajatena märgitud inimeste seotust ettevõttega. Küsimuse taga kõlab teravam noot, kui kasutaja on näiteks juhatuse liikme pereliige ja ettevõte ei ole deklareerinud auto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbeks.

Tõenäoliselt püüab maksuhaldur selle küsimusega saada vastuse, mis annab kinnituse auto kasutamisele ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Muuhulgas on selleks ka sõit kodunt tööle ja töölt koju. Sellise auto kasutuse aset leidmisel on üldjuhul tegemist erisoodustusena, mis tulnuks selle aset leidmisele järgnenud kuu 10. kuupäevaks deklareerida ja vastav erisoodustuse kulu raamatupidamises kajastada. Erisoodustuse deklareerimisel tagant järele lisandub enamasti kuluna ka maksude hilisemal maksmisel arvestatav viivis ning sellelt arvestatav tulumaks.

Jättes kõrvale arutelu võimaliku erisoodustuse toimumise või mitte toimumise teemal, pööran tähelepanu  maksuhalduri küsimusele auto kasutajate suhtes. Nimelt ei ole kasutaja märkimine auto registreerimistunnistuses iseenesest erisoodustuse toimumist tõendav fakt. Erisoodustuseks ei saa teatud tingimustel lugeda isegi seda, kui ettevõtte juhatuse liige pargib kaubanduskeskuse parklas, et teha seal ainult isiklikke oste, mis ei ole mingil moel ettevõtlusega seotud. Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et kui töötaja kasutab tööandja sõidukit ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks viisil, mis pole rahaliselt hinnatav soodustus ja kui see kasutamine ei too tööandjale kaasa kulutusi, siis pole tegemist erisoodustusega TuMS § 48 mõttes. Näiteks võib töötaja teekonda pikendamata peatada auto selleks, et ühendada ettevõtluseks toimuva sõiduga isiklik tegevus.

Kokkuvõttes võib vastuses maksuhaldurile selgitada kasutajate mitte seotust ettevõtte või ettevõtlusega kartmata sellega automaatselt kaasnevat erisoodustusmaksu. Siinkohal tuleb siiski silmas pidada, et erisoodustuse tegelik aset leidmine on maksukohustust tekitav sündmus. Selle deklareerimata jätmine toob endaga kaasa vastavad kulutused.

Maksuvaba päevaraha maksustatavaks palgatuluks

Viimasel ajal on sagenenud maksuhalduri poolsed nõuded käsitleda maksuvabalt makstud välislähetuse päevaraha maksustatava töötasuna. Viimane võib ettevõttele kaasa tuua lisakulu vahemikus 75-80%välja makstud päevaraha summat ning mõnel juhul enamgi.

Päevaraha tõlgendus sõltub majandustehingu sisust

Kõnealuse maksunõude aluseks on väide, mille järgi ei olnud töötaja „töölähetuses“, mistõttu ei ole maksuvaba päevaraha maksmine põhjendatud. Sel juhul tuleb kõik töötajale tehtud väljamakseid käsitleda töötasuna. Töölähetuses oleva töötaja ja lähetatud töötaja vahest on täpsemalt kirjutatud Tööinspektsiooni infokirjas (vt. http://uudiskiri.ti.ee/files/august2011_juristannab2.pdf).

Sisuliselt tuleb lähtuda töötaja tavapärase töö tegemise asukohast. Kui töötajaga on näiteks sõlmitud tööleping töö tegemiseks Soomes, siis on tema tavapärase töö tegemise koht Soome ja seal viibimise aja eest ei saa maksuvaba päevaraha maksta.

Töölepingus märgitu ei aita tehingu sisu muuta

Päevarahade maksustamise vastuväitena on tööandjad esitanud töölepingud, mille järgi on töötaja töö tegemise kohaks Eesti. Ometi ei ole see piisav maksuvaba päevaraha arvestamiseks, kui maksuhaldur suudab tõendada töö tegeliku tegemise asukoha väljaspool Eestit. Siinjuures mängivad olulist rolli välismaal töötamise ajaks Eesti ravi- pensioni- ja töötuskindlustuse kehtimise tõendi vorm A1 (E101), ettevõtte poolt käibedeklaratsioonis näidatud käive ja mitmed teised asjaolud.

Kokkuvõtteks

Maksuvaba päevaraha töötasuks ümber klassifitseerimine võib tulla ebameeldiva üllatusena paljudele naaberriikides aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele. Lisanduva maksukohustuse, sellega kaasneva maksuintressi ning maksuintressilt arvestatava tulumaksu nõude tõttu võib ettevõtte sattuda makseraskustesse. Selle vältimiseks soovitame enne maksuvaba päevaraha arvestamist veenduda selle vastavuses tehingu sisuga. Vajadusel oleme oma klientidele siinkohal abiks.

Tasemekoolitus on maksuvaba

Alates 01.01.2012 ei loeta enam tasemekoolitust erisoodustuseks. Tasemekoolituseks loetakse koolitust mis võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom.

Maksuvabastus kehtib tasemekoolituse kompenseerimisel töölepingu alusel töötavale töötajale, teenistujale, juriidilise isiku juhatuse liikmele või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhile. Maksuvabastus ei laiene kontrollorgani liikmetele, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötava või teenust osutavale füüsilisele isikule.

Tasemekoolituse maksuvabastuse tingimuseks on otsene tasemekoolituse vajadus (investeering töötajasse) ja kehtiv töösuhe.

Tasemekoolituse katmise kulutus on õigustatud, kui tööandja vajab oma eesmärkide täitmiseks just sellise kvalifikatsiooniga spetsialisti. Tööandjapoolset tasemekoolituse kulude katmist tuleks vaadelda tavapärase investeeringuna, mille eesmärgiks on eelduste loomine tööandja edukaks toimimiseks tulevikus. Sellise kulutuse tegemisel on õigustatud eeldada töötaja hilisemat panust (näiteks 3 aastat) temasse investeeritu tagasiteenimiseks.

Töötajaga peab olema sõlmitud kehtiv leping ning töötaja peab olema asunud tööle ehk maksusoodustus ei laiene tasemekoolituskuludele, kui leping on sõlmitud ning kokkuleppeliselt asutakse tööle alles näiteks kolme kuu pärast.

Maksuhaldur soovitab sõlmida töötajatega koolituskulude kokkuleppe (töölepingu seaduse § 34), milles näidatakse ära tasemekoolituse sisu ja kulud, kulude tegemise otsene vajadus ja põhjus.

Maksuhaldur juhib tähelepanu, et maksuvabastusel ei eristata töötaja õppimist osakoormusega, eksternina, õhtuõppes või kaugõppes. Endiselt ei käsitleta erisoodustusena tasemekoolituse raames läbitud üksikuid aineid, kui need on otseselt seotud ettevõtlusega ja vajalikud töötaja tööks.

Erisoodustusena käsitletakse kulude hüvitamist täiendavalt võetud üksikute õppeainete eest, mis ei kuulu antud õppekavasse ja/või ei ole vajalikud tasemekoolituse läbimiseks (sh ei ole otseselt seotud ettevõtlusega ega vajalikud töötaja tööks). Tasemekoolitusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude hüvitamisel ei ole maksuvabastust ette nähtud.

Lähetuse majutuskulud on maksuvabad

Alates 01.01.2012 kaotati lähetusega seotud majutuskulude maksuvaba piirmäär ja vabastati majutuskulud erisoodustusmaksust. Nüüdsest loetakse majutuskulu ettevõtlusega seotud kuluks sõltumata selle suurusest. Oluline on korrektse algdokumendi olemasolu.