What is e-Residency?

e-Residency

What is e-Residency?

e-Residency offers to every world citizen a government-issued digital identity and the opportunity to run a trusted company online, unleashing the world’s entrepreneurial potential.

The Republic of Estonia is the first country to offer e-Residency — a transnational digital identity available to anyone in the world interested in administering a location-independent business online. e-Residency additionally enables secure and convenient digital services that facilitate credibility and trust online.

e-Residents can:

  • Digitally sign documents and contracts
  • Verify the authenticity of signed documents
  • Encrypt and transmit documents securely
  • Establish an Estonian company online. A physical address in Estonia is required to establish an Estonian company. AU Accounting is providing it!
  • Administer the company from anywhere in the world.
  • Conduct e-banking and remote money transfers. Establishing an Estonian bank account currently requires one in-person meeting at the bank. E-residents are not guaranteed bank accounts and may establish them at the sole discretion of our banking partners.
  • Access online payment service providers
  • Declare Estonian taxes online. e-Residency does not automatically establish tax residency. To learn about taxation and to avoid double taxation please consult a tax professional.

All of these (and more) efficient and easy-to-use services have been available to Estonians for over a decade. By offering e-Residents the same services, Estonia is proudly pioneering the idea of a country without borders.

e-Residents receive a smart ID card which provides:

  • digital identification and authentication to secure services
  • digital signing of documents
  • digital verification of document authenticity
  • document encryption

e-Resident id-card

Digital signatures and authentication are legally equivalent to handwritten signatures and face-to-face identification in Estonia and between partners upon agreement anywhere around the world. Recent changes in EU law mean that within the next few years Estonian e-residents will be able to easily identify themselves, access online services, and conduct business across Europe. The e-Resident ID card and services are built on state-of-the-art technological solutions, including 2048-bit public key encryption. The smart ID card contains a microchip with two security certificates: one for authentication, called PIN1, and another for digital signing, called PIN2. PIN1 is a minimum 4-digit number used for authorization, and PIN2 is a minimum 5-digit number for digital signing.

e-Residency does not confer citizenship, tax residency, residence or right of entry to Estonia or to the European Union. The e-Resident smart ID card is not a physical identification or a travel document, and does not display a photo.

Kaspar Korjus, e-Residency Programme Manager:

„We deeply appreciate the vast amount of positive feedback we have received so far – it is an exciting journey to embark on and we are eager to see where it will lead. Since we are still in early beta, there are some challenges to overcome. We have added a Help box (below right), and we encourage you to help us improve the experience on any of the services.“

We encourage you to apply for e-Residency!

Please send your contact to info@auaccounting.eu to our newsletter to stay informed as we enhance and grow the program!

Media, partners, and prospective e-Residents may download a summary overview of the program or program presentation slides.

Ask more info info@auaccounting.eu or read AU Accounting and contact us ask more information!

Mis on tulekul ja plaanitavad maksumuudatused Eestis 2016?

Tulumaksuseaduse muutmise seadus

Oro tõi välja, et maksuvaba tulu suurendamine on riigieelarvele väga suure mõjuga, seetõttu ei tehta seda liiga hoogsalt.

Üldist maksuvaba tulu suurendatakse järkjärgult:

  • 2016 2040 eur (170 eurot kuus)
  • 2160 eur (180 eurot kuus)
  • 2018 2280 eur (190 eurot kuus)
  • 2019 2460 eur (205 eurot kuus)

Pensionide täiendav maksuvaba tulu kasvab 2016 225 euroni kuus (395 eurone pension on maksuvaba)

Laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu seotakse lahti üldise maksuvaba tulu määrast ja fikseeritakse tänasel tasemel 1848 € aastas (154 € kuus)

Maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusumma väheneb 1200 eurole (praegu 1920) Annetuste soodustamiseks loobutakse annetuste mahaarvamise täiendavast piirmäärast 5 %

Kaotatakse hobikoolituse ja autokooli kulude tulumaksusoodustus täiskasvanutele. Taseme- ja täienduskoolitusega seotud kulud ja noorte huviharidusega seotud kulud jäävad maha arvatavaks

Maksustatakse 80%  füüsilisele isiku eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust (20% üürimisega seotud kulude katteks)

Suurendatakse välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära lähetuse esimese 15 päeva eest 50 euroni. Kui lähetus kestab üle 15 päeva (või mitu lähetust samas kalendrikuus), siis edasiste päevade eest on päevaraha maksuvaba piirmäär jätkuvalt 32 eurot.

Lähetuste puhul  korraga peavad olema täidetud mõlemad tingimused: 15 päeva 50 eurot, ent mitte rohkem kui 15 päeva eest kuus. Järgmises kuus avaneb taas uus 50 euro limiit.

Sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus

Sotsiaalmaksu määra langetamine:

  • alates 01.01.2017.a maksumäär 32,5% (12,5%)
  • alates 01.01.2018.a maksumäär 32% (12%) Ettevõtete maksukoormus langeb 2017 40,5 miljoni euro võrra ja alates 2018 vähemalt 86 miljoni võrra Vähemlaekumine kompenseeritakse Haigekassale.

Käibemaksuseaduse muutmise seadus

Majutusteenuse ning majutusteenuse koos hommikusöögiga käibemaksumäär tõuseb 9%- lt 14%-le alates 2017. aastast. Käibemaksu laekumine suureneb 2017 aastal ca 10,2 mln euro võrra.

Alkoholiaktsiis

Alkoholi aktsiisimäärasid tõstetakse 2016. aastal 15% varem kavandatud 10% asemel (2019 ja 2020 +10%)

  • Etanoolisisaldusega üle 6%vol veini ja kääritatud joogi aktsiisimäärasid tõstetakse 20% 2019. ja 2020. aastal
  • Etanoolisisaldusega kuni 6%vol veini ja kääritatud joogi aktsiisi tõstetakse 10% nii 2019 kui 2020, et säiliks õlle ja siidri teataval määral võrdväärse maksustamise põhimõte.

Tubakaaktsiis

Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäärasid tõstetakse 8% aastatel 2016– 2018 ning 10% aastatel 2019 ja 2020. Muudatuse kohaselt asendatakse 2016. aastaks planeeritud 5%line aktsiisitõus 8%-lise aktsiisitõusuga, kuid jõustamine lükkub vastavalt ettevõtjate soovile samale ajale tubakadirektiivi jõustamisega 1.06.2016.

Energiatoodete aktsiis

Seadusemuudatuse idee see, et kõik energiakandjad peaks olema võrdselt maksudega koormatud: „Meil on diisel vähem maksustatud, ent Eesti tõstab määrasid nii, et diisli oma läheneb bensiini hinnale.“

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus

Seaduse eesmärk on kasvatada tööturu elavdamisega majandust ja suurendada madalapalgalise töötaja sissetulekuid üks kord aastas makstava tagasimaksega .

Tagasimakset on õigus taotleda:

  • vähemalt 18-aastasel isikul,
  •  kes töötas täistööajaga,
  • vähemalt 6 kuud aastas,
  • töölepingu alusel

TSDle tuleb uus lahter tööaja kohta, mida peab täitma ka siis, kui väljamakset ei tehta , sest sellest sõltub madalapalgalise tagasimakse. Tagasimakse arvutamise määr kehtestatakse riigieelarvega, võttes arvesse elatusmiinimumi ja kuutasu alammäära. Tagasimakse taotlemiseks tuleb esitada Maksu-ja Tolliametile hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks tuludeklaratsioon. Tagasimakse teeb Maksu-ja Tolliamet esimest korda 2017. aasta 30. juuniks.

Töös eelnõud

  • Maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu (direktiiv)
  • Tulumaksuseaduse eelnõu (ema-tütre direktiiv)
  • Riigilõivu seaduse eelnõu
  • Maksukorralduse seaduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse tööplaanis 2016

Plaanis on vabastada ettevõtte tulumaksust välismaal asuvate tütaräriühingute võõrandamisest teenitud kasu, analüüsida dividendide topeltmaksustamise kaotamist alla 10% osaluse korral, analüüsida tulumaksu kinnipidamise kaotamist litsentsitasudelt, kaaluda äriühingutel lubada maksuvabalt annetada tasuta kättesaadava avaliku sporditaristu arendamisse ja mitte lugeda tööandja panust töötajate terviseedendamisse ja haiguspäevade vältimisse erisoodustuseks. Lisaks analüüsitakse võimalusi FIEde maksustamise ja aruandluse lihtsustamiseks.

Allikas: Rahandusministeerium

Miks juhtimisteenuse eest maksmine kütab kirgi üles?

Viimastel päevadel on Eesti Päevaleht kirgi kütnud mõttega, et ettevõtja peaks juhtimisteenustelt maksma maksimaalse hulga makse ja et maksuplaneerimine on kuidagi ebaeetiline. Sellised mõtted on fundamentaalselt väärad. Iga äriühingu kõige olulisem ülesanne on teenida aktsionärile kasumit.

Äriühingu kasum pole ühiskonna kingitus aktsionärile, vaid tagab töökohtade säilimise, uued investeeringud ja uued töökohad, pensionifondidele dividendid ja on sellisena kõigile maksumaksjatele täna ja tulevikus eluliselt vajalik. Pankrotis ettevõtjad on teatavasti kehvad tööandjad ja veel kehvemad dividendide maksjad. Kasumi teenimise ülesandest nähtub selgelt juhtkonna kohustus säästa, kust võimalik. Kui võimalik, siis ka maksudelt, sest kui ettevõtja maksudelt ei säästa, teeb seda konkurent ja ettevõtja konkurentsivõime langeb. Kui juht käitub kulude suhtes priiskavalt, on alati oht, et aktsionär leiab uued ettevõtjale juhid, kes säästlikult käituvad. Nii on maksude planeerimine vajalik ja vältimatu ja selle hukkamõistmine põhiliste loodusseaduste vastane.

Asjaolu, et riigiisad maksuplaneerimist maha teevad pole seejuures määrav. Maksumaksjat kaitsevad seadused ja tuleb meeles pidada, et seadused pole kunagi valitsustele meeldinud: need segavad valitsejate tegutsemist. Heaks näiteks on kohtu poolt tühistatud maksuotsuste ja teiste haldusaktide hulk: need kõik on näited sellest, kus valitseja on omavolitsenud ja seadus maksumaksjat kaitseb. Kui seadused riigi tegutsemist enam ei piiraks, oleks tegemist ametniku- mitte seadusõigusega, ametniku- mitte kodanikuühiskonnaga, suva- mitte õigusriigiga.

Eesti Päevaleht lähtub soovmõttest, et äriühingu poolt saadud juhtimisteenus tuleb kindlasti maksustada tööjõumaksudega, sest osapooled varjavad töösuhet. Ettevõtjatele ja juristidele on selline seisukoht üpris arusaamatu ja viib juhtorgani liikmete ebavõrdse kohtlemiseni. Ühes sarnases asjas (3-08-364, Wasp) pidi ringkonnakohus maksuhaldurile meelde tuletama, et seadusandliku ja täitevvõimu kohustus on luua maksusüsteem, mis on mõistlikule inimesele arusaadav ning väldib ebavõrdset kohtlemist.

Esimese asjana tuleks aru saada, et juhtorgani (juhatuse, nõukogu) liige pole töötaja. Maksuõiguse mõttes saavad isikud tegutseda kas töötajate või ettevõtjatena. Rahvusvaheline tööorganisatsioon, mida ka Eesti maksumaksjad ülal peavad, ja Eesti töölepinguseadus seavad töösuhte tingimuseks töötaja allumise tööandja juhtimisele ja kontrollile. Juhtorgani liige ei saa alluda äriühingule, mida ta ise juhib ja esindab. Äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete tegevus on juhitud liikmete endi poolt, st nad on iseseisvad ja sõltumatud. Aktsiaseltsi ja osaühingu nõukogu ülesanne äriühingus on teostada järelevalvet juhatuse liikmete suhtes, mitte juhtida juhatuse liikmeid. Asjaolu, et äriseadustiku järgi peab juhatuse liige järgima nõukogu seaduslikke korraldusi ei erine harilikust võlaõigusseaduse §-iga 621 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. St et äriseadustik ei kehtesta uut alluvusreeglit juhtorgani liikmetele, mida võlaõigusseaduses iseseisvate ja sõltumatute poolte vahel poleks. Asjaolu, et juhtorgani liikmeid saab nõukogu või üldkoosolek tagasi kutsuda ilma etteteatamata ei erine harilikust võlaõigusseaduse §-idega 630-631 sätestatud üldreeglist sõltumatute poolte jaoks, mille kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. St. et ka liikmete tagasikutsumise norm äriseadustikus ei kehtesta uut alluvusreeglit juhtorgani liikmele. Seadusandja ise on töölepinguseaduse lugejale igaks juhuks täpsustanud, et seda seadust juriidilise isiku juhtorgani liikmele ei kohaldata. Juhatuse liikme alluvus- ja töösuhte puudumist on selgesõnaliselt kinnitanud Euroopa kohus oma lahendis C-107/94. Niisiis on arusaadav, et juhtorgani liige pole töötaja.

Kui juhtorgani liige pole töötaja, ei saa olla talle füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE-ks) registreerimine keelatud. Lausa vastupidi, äriseadustik näeb igale füüsilisele isikule õiguse olla FIE (§ 3-1) ja näeb ette, et FIE võib tegutseda kõigil tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud (§4-1), ja maksuhaldur on isegi jõuga proovinud mõnest passiivse intressitulu saajast FIE-t teha. Ka Euroopa kohus on oma lahendis C-107/94 kinnitanud juhatuse liikme õigust tegutseda FIE-na. Kuna FIE-ks registreerimisest pole nähtud erilist kasu, pole FIE-ks registreerimine juhtorgani liikmete puhul Eestis levinud. Kuid praktika polegi niivõrd oluline. Järeldus, et juhtorgani liige võib tegutseda FIE-na, avab aga hoopis väärtuslikuma arusaamise: juhtorgani liikmele kehtib ettevõtlusvabadus.

Juhtorgani liige võib ettevõtlusvabadust realiseerida ka äriühingu kaudu. Põhiseadus näeb ette terve rea põhiõigusi, milleks üks on ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabaduse raames on isikul õigus valida ettevõtlusvorm (FIE, OÜ, AS, SIA, UAB). Põhiseadus nõuab, et ettevõtlusvabaduse piirangud peavad olema sätestatud seadusega. Seadus ei sätesta keeldu osutada juhtimisteenuseid äriühingule teisest äriühingust. Lausa vastupidi: siirdehinna regulatsioon (http://www.emta.ee/index.php?id=16906) isegi nõuab, tulumaksu ähvardusel, et juhtimisteenuste eest seotud isikutele maksaks teenuse saajad (harilikult tütarühingud) teenuse osutajale (harilikult emaühingud) turuhinda. St. et juhtimisteenuseid saab küll osutada ühelt juriidiliselt isikult teisele. Nüüd, kui seadus maksustaks teenuse ostmise juhtorgani liikme ühingult teisiti kui emaühingult, oleks arusaadavalt tegemist diskrimineerimisega. Samuti oleks diskrimineeriv kui seadus lubaks juhtimisteenuse ostmist emaühingult ja keelaks selle juhtorgani liikme ühingult. Asjaolul, et juhtorgani liikmel tekib seaduse alusel isiklik õigussuhe ühinguga (st. ametiseisund) ei tähenda, et see ametiseisund oleks leping, st. maksustamise kontekstis ei määra ametiseisund teise isiku tulu maksurežiimi. Seega on arusaadav, et juhtorgani liige võib FIE-na tegutsemise asemel valida tegutsemise äriühingu kaudu nii, et äriühingu tulu ei omistata juhtorgani liikmele.

Kuna hakkab selguma, et juhtorgani liikme tegevus on kõige tavalisem ettevõtlus, saame aru, et pole midagi imelikku selles, et paljudes riikides lubatakse juhtorgani liikmeks äriühingut. Meil on see võimalik täis- ja usaldusühingus, kus ühingut juhivad osanikud, kes võivad olla ka juriidilised isikud. Tavapärast ettevõtlust on märganud ka Euroopa Komisjon ja nõudnud Hollandilt, et see maksustaks igasuguse füüsilise isiku osutatud juhtimisteenuse käibemaksuga, kuna seal on seni kehtinud erand, mis lubab kuni neljale ühingule teenust osutada käibemaksuvabalt (http://europa.eu/rapid/press-release_IP-11-1128_en.htm?locale=en).

Juhtimisteenuse osutamine ka ühele käsundiandjale on ettevõtlus. Mõnest kohtuasjast on näha, et maksuhaldur on leidnud, et ettevõtlust ei saa teha väheste klientidega. Riigikohus on selgitanud, et äriühingu tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ka siis, kui äriühing müüb kaupa või osutab teenust ainult ühele kliendile (3-3-1-20-05, Regarde Grupp, p. 22). Nii et ka juhtimisteenust osutava ettevõtte klientide arvu vähesus pole ettevõtlust välistav.

Juhtimisteenust osutavale ühingule pole kohane ette heita ka ebaseaduslikku maksueelise saamist, sest juhtimisteenust osutav erikontoga FIE saab samuti oma tulu- ja sotsiaalmaksukohustust edasi lükata. Lisaks, kui juhtimisteenust pakkuva isiku üks tegevusi või eesmärke on ka investeeringud ja muu ettevõtlus, siis tuleb arvestada ka isikliku vastutusega. Isikliku vastutuse vältimise soov on mõistlikule inimesele arusaadavalt piisav majanduslik põhjendus piiratud vastutusega äriühingu vormis tegutsemiseks piiramatu vastutusega FIE asemel.

Ülaltoodust tuleb järeldada, et juhtorgani liige on ettevõtja, kes võib ettevõtlusvabaduse alusel otsustada, kas osutada teenust eraisikuna, ilma palgamakse maksmata, FIE-na või äriühingu kaudu.

Märkus: ülaltoodu ei väljenda maksuhalduri seisukohti, ei ole soovitus ega õigusnõuanne. Ülaltoodud viisil tegutsemine tekitab kindlasti maksuhalduri huvi, mis võib olla tervist kahjustav. Kodus proovimine ilma maksuadvokaadi juuresolekuta pole soovitatav.

Kaido Loor
Advokaadibüroo SORAINEN partne

Maamaksu tuleb sel aastal tasuda ligi 58 miljonit eurot

Maksu- ja Tolliamet saatis sel nädalal välja 130 813 paberil ja 214 446 elektroonilist maamaksuteadet, mille alusel kuulub tasumisele 57,6 miljonit eurot maamaksu.

Eelmise aastaga võrreldes on maksuteateid ca 10 % vähem, kuid maamaksu kuulub tasumisele peaaegu samapalju, vaid 2% vähem kui eelmisel aastal. Maamaksu ei määratud ja maksuteadet ei väljastatud juhul, kui maksusumma ühe kohaliku omavalitsuse piires kokku on väiksem kui 5 eurot.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi märkis, et seoses esmakordse üleriigilise kodualuse maamaksuvabastuse rakendamisega võivad esineda kohalike omavalitsuste poolt meile saadetud maamaksu andmetes ebatäpsused.

„Seega kui maksumaksja hinnangul on andmed maksuteatel vigased – näiteks on arvestamata jäetud kodualuse maamaksu vabastus – palume andmete parandamiseks ühendust võtta kodualuse maa asukohajärgse kohaliku omavalitsusega,“ selgitas Liivamägi.

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et vastavalt maamaksuseadusele peab maksumaksja, kes ei ole 2013. aasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, teavitama sellest 30 päeva jooksul maksu- ja tolliametit. Kõige mugavam võimalus maksuteate kättesaamiseks ja ühtlasi kontaktandmete täpsustamiseks on teha seda e-maksuametis/e-tollis.

Maamaksu tasumise tähtaeg tänavu on 1. aprillil. Maamaksu, mis ületab 64 eurot, võib tasuda kahes osas – vähemalt pool maamaksust tuleb tasuda 1. aprilliks, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tuleb tasuda hiljemalt 1. oktoobriks. Maksu- ja tolliamet kannab laekunud maamaksu täies ulatuses üle kohalikele omavalitsustele.

Liivamägi juhtis tähelepanu, et tänavu on maksumaksjal võimalus jätta tulumaksu tagastusest konkreetne summa maksu- ja tolliametile ka näiteks maamaksu katteks. „Ja kui deklaratsiooniga on kõik korras, siis tagastame ülejäänu tagastamisele kuuluva tulumaksu koheselt, mis tähendab et enam ei pea seda aprilli alguseni ootama.“

 

Allikas: Maksu-ja Tolliamet

2012 tulude deklareerimine on alanud

2012. aasta tulude elektrooniline deklareerimine algas tänasest, 15. veebruarist. Samuti tänasest väljastavad ka maksu- ja tolliameti teenindusbürood eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke.

Eelmisel aastal oli tulu deklareerijaid 646 800, kellest e-maksuametit/e-tolli kasutas 94%, sel aastal prognoosib amet vähemalt 645 000 deklareerijat. Eeldatavalt peaks pisut suurenema ka e-deklaratsioonide osakaal, prognoositavalt 95%-ni.

Esimesed tulumaksutagastused teeb maksuhaldur hiljemalt 28. veebruaril. Tuludeklaratsiooni esitamise viimane päev on 1. aprillil. Kauem läheb nende deklaratsioonide töötlemisega, mis esitatakse paberil, siis alustatakse tagastamisega hiljemalt 20. aprillil. Üldine tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg on sel aastal 1. juuli.

Kiirelt, viie tööpäeva jooksul saavad tulumaksu tagasi need maksumaksjad, kes esitasid oma tuludeklaratsiooni hiljemalt 2. aprilliks elektroonselt ja kellel puudusid perioodil 15. veebruarist 2012 kuni 14. veebruarini 2013 maksuvõlad. Maksu- ja tolliamet ei saa viie tööpäevaga tagastada enammakstud tulumaksu nendele klientidele, kelle deklaratsioon vajab täiendavat andmete kontrolli.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul tasub kindlasti tähele panna muudatusi, mis sel aastal tulude deklareerimisel jõustunud on.

“Näiteks sel aastal saab tuludest maha arvata koolituskulusid, eluasemelaenu intresse ja annetusi 50% tuludest, kuid mitte rohkem kui 1920 eurot deklareerija kohta, samas kui aasta tagasi oli mahaarvamiste piirsumma 3196 eurot,” märkis Udde. “Lisaks on piiratud summaliselt vabatahtliku kogumispensioni tuludest mahaarvamist. Kui varem oli piirang 15% tuludest, siis nüüd tuleb arvestada ka summalise ülempiiriga, mis on kuni 6000 eurot aastas.”

 

Loe ka AU Online Accounting blogi “Tuludeklaratsioon 2012

Muudatused 2012. aasta tulude deklareerimisel

Suuremad muudatused 2012. aasta füüsilise isiku tulu deklareerimisel puudutavad kulutusi, mida saab tulust maha arvata.

Alates 2012. aastast võib maksumaksja eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses oma sama maksustamisperioodi tulust. Aasta tagasi oli summa piiriks 3196 eurot.

Summaline piirang on ka vabatahtlikel kogumispensioni maksetel. Kui seni rakendati tulust maha arvamisel piirangut kuni 15% maksumaksja tuludest, siis nüüd tuleb arvestada ka summalise ülempiiriga, mis on kuni 6000 eurot aastas.

Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust saab maha arvata ja kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile edasi kanda metsa majandamisega seotud kulud. Samuti saab saadud kasu maksustamise edasi lükata kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.

Lisaks seadusest tulenevatele muudatustele pakub uuendusi ka maksu- ja tolliamet (MTA). MTA teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde: “Tänu MTA ja pankade koostööle saavad maksumaksjad sel aastal investeerimiskonto andmed saata pangast otse oma isiklikule tuludeklaratsioonile, seda analoogselt laenuintresside edastamisega,” ütles Udde. “Seni pidi maksumaksja kõik andmed käsitsi ise deklaratsioonile kandma, mõningatel juhtudel tuli deklaratsioonile sisestada sadu ridu,” lisas Udde.

Uue võimalusena pakub MTA lisaks tagastamisele kuuluva tulumaksu kogu summa jätmisele oma ettemaksukontole ka võimalust see osaliselt ettemaksukontole jätta.

 

Järgnevasse tabelisse on koondatud olulisemad muudatused 2012. aasta tulude deklareerimisel võrreldes 2011. aastaga.

2011 2012
Üldine mahaarvamiste piirang Maksumaksja võib eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 3196 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust. Maksumaksja võib eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust.
Mahaarvamise piirang Vabatahtliku kogumispensioni maksed – rakendatakse 15% mahaarvamiste piirangut. Vabatahtliku kogumispensioni maksed – rakendatakse 15% mahaarvamiste piirangut, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot.
Kasvava metsa raieõigus ja metsamaterjali müük Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust sai maha arvata ja soovi korral edasi kanda metsa uuendamisega seotud kulud. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust saab maha arvata ja kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile edasi kanda metsa majandamisega seotud kulud. Samuti saab saadud kasu maksustamise edasi lükata kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.
Tagastatava tulumaksu jätmine MTA-le Tagastatava tulumaksu jätmine MTA-le Tagastamisele kuuluva tulumaksu saab jätta nii osaliselt kui ka täies summas MTA-le.
Investeerimiskonto Investeerimiskonto andmed tuli maksumaksjal ise täita. Koostöös pankadega pakutakse eeltäidetud andmeid.

 

Allikas:  Maksu-ja Tolliamet

Tuludeklaratsioon 2012

Kes peavad deklaratsiooni esitama?

Tuludeklaratsiooni esitavad residendist füüsilised isikud (edaspidi isikud) eelmise kalendriaasta tulu kohta.

Isik on resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Residentsuse muutumisest teavitab füüsiline isik maksuhaldurit ning täidab residentsuse määramise vormi R.

2012. aasta tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 1. aprill 2013.

Tuludeklaratsiooni ei pea esitama isikud, kelle:

  • tulult ei ole vaja tasuda täiendavalt tulumaksu (v.a erijuhud)
  • saadud tulu kokku ei ületanud maksuvaba tulu 1728 eurot
  • tuluks oli ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (sealhulgas Eesti) seaduse alusel makstav pension, nimetatud riigis sätestatud kohustuslik kogumispension või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust makstav pension, kui pensioni summa ei ületanud täiendavat maksuvaba tulu 2304 eurot või kui pensionilt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda. Pensioni täiendavale maksuvabale tulule (2304 eurole) lisandub üldine maksuvaba tulu 1728 eurot
  • tuluks oli ainult tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis, mis ei ületanud 768 eurot või kui hüvitiselt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda

Tuludeklaratsiooni peavad igal juhul esitama:

  • füüsilisest isikust ettevõtjad (esitavad deklaratsiooni põhivormile (vormile A) lisaks ka ettevõtlustulu vormi E)
  • isikud, kes omasid maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile (deklaratsiooni põhivormile lisaks tuleb esitada vorm MM või vormi MM lisa, sõltumata sellest, kas nimetatud juriidiline isik sai tulu või mitte)
  • isikud, kes on saanud tulu (sh dividende) välismaalt. Deklareerida tuleb nii Eestis maksustatav kui mittemaksustatav palga- ja dividenditulu ning ka see tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata. See kehtib ka naaberriikide pensionäride suhtes, kes elavad alaliselt Eestis ning on muutunud Eesti residendiks
  • isikud, kelle väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ning kes soovivad kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel aastatel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust
  • isikud, kes on teinud maksustamisperioodi jooksul tulumaksuseaduse §-s 172 nimetatud investeerimiskontole sissemakseid või sealt väljamakseid

Kui isikul tulude deklareerimise kohustust ei ole, kuid ta soovib kasutada maksusoodustust (on tasunud koolituste eest, maksnud eluasemelaenu intresse vms), siis tuleb samuti tuludeklaratsioon esitada.

Kui Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendist füüsiline isik on 2012. aastal saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis, võib ta maksusoodustusi (sh maksuvaba tulu) arvesse võtta proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga tema maksustamisperioodi maksustatavas tulus. Selleks tuleb tal esitada tuludeklaratsioon. Samasugune õigus on ka isikul, kelle Eestis maksustatav tulu on väiksem kui 75%, kuid kes tõendab, et ta ei saa residendile ette nähtud mahaarvamisi üheski teises riigis.

Tuludeklaratsiooni esitamise võimalused

Tuludeklaratsiooni saab esitada kas elektroonilisel vormil e-maksuametis/e-tollis või pabervormil.

Tulude deklareerimise lihtsustamiseks väljastab Maksu- ja Tolliamet kliendile eeltäidetud tuludeklaratsiooni, mis on alates 15. veebruarist kättesaadav e-maksuametis/e-tollis ja teenindusbüroodes väljatrükina.

Ühisdeklaratsiooni esitamine

Ühise tuludeklaratsiooni võivad esitada isikud, kes olid maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus. Ühisdeklaratsiooniks loetakse abikaasade eraldiseisvaid deklaratsioone, millel mõlemal on märgitud, et abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni.

Kui üks abikaasadest suri maksustamisperioodil või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist, võib lesestunud abikaasa samuti esitada ühisdeklaratsiooni.

Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui:

  • üks abikaasa on Eesti resident ja teine abikaasa on Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi resident, kes on saanud vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis
  • mõlemad abikaasad on Euroopa Majanduspiirkonna muu lepinguriigi residendid, kelle kogutulust vähemalt 75% on saadud Eestis
  • üks või mõlemad abikaasad, kelle Eestis maksustatav tulu on väiksem kui 75%, tõendavad, et nad ei saa residendile ette nähtud mahaarvamisi üheski teises riigis

Tulumaksu tagastamine

Kui deklaratsioon on esitatud e-maksuametis/e-tollis ja deklareeritud andmed ei vaja täiendavat kontrolli, tagastatakse enammakstud tulumaks tuludeklaratsioonis märgitud pangakontole viie tööpäeva jooksul pärast deklaratsiooni esitamist, kuid mitte enne 28. veebruari.

Tulumaksu tagastamise kohta loe lähemalt SIIT.
Tulumaksu juurdemakse kohta 
loe lähemalt SIIT.
Olulisemate muudatuste kohta 2012. aasta tulude deklareerimisel loe lähemalt SIIT.

 

Olulised tähtajad

6.–8. veebruar Võimalus tutvuda e-maksuametis/e-tollis deklaratsiooni eeltäidetud andmetega.
15. veebruar Tuludeklaratsiooni esitamine e-maksuametis/e-tollis avatakse.
Teenindusbürood hakkavad väljastama eeltäidetud tuludeklaratsiooni väljatrükki.
28. veebruar Tulumaksu tagastamise algus e-maksuametis/e-tollis deklaratsiooni esitanud klientidele.
1. aprill Tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg.
20. aprill Tulumaksu tagastamise algus paberdeklaratsiooni esitanud klientidele.
1. juuli Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg.
1. oktoober Juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise ja enammakstud tulumaksu tagastamise tähtaeg, kui deklareeritakse ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest.

 

Allikas: Maksu-ja Tolliamet

Alates 06.02.2013 saab e-maksuametis vaadata tuludeklaratsiooni andmeid!

6. veebruarist kuni 8. veebruarini saavad kliendid e-maksuametis/e-tollis vaadata maksu- ja tolliametile teadaolevaid andmeid oma kulude ja tulude kohta, mis kantakse eeltäidetud tuludeklaratsioonile. Andmeid saab vaadata rubriigis “2012. aasta tuludeklaratsiooni MTA andmed”.

Selleks, et tulude deklareerimine läheks lihtsalt ja kiirelt, soovitab maksu- ja tolliamet esitatud andmeid eelnevalt kontrollida. Juhul, kui e-maksuameti/e-tolli infolehel andmed puuduvad või need erinevad kliendile teadaolevatest, palume pöörduda väljamakse tegija või kulu saaja poole palvega puuduvad andmed maksuhaldurile elektrooniliselt esitada või esitatud andmed parandada.

Kui tööandjad, koolitusasutused või teised asutused ei saa andmeid elektrooniliselt esitada või neid parandada, tuleb andmed tuludeklaratsioonil ise parandada. Sellisel juhul palub amet kulu tegemist tõendavad dokumendid esitada deklareerijal.

Laenuintresside andmeid saab oma eeltäidetud tuludeklaratsiooni jaoks edastada elektrooniliselt läbi internetipankade. Intresside andmed tuleks edastada kindlasti enne tuludeklaratsiooni täitmist. Täiendavat infot intresside kohta saab klient oma pangast.

2012. aastal võetud eluasemelaenude puhul kontrollib maksuhaldur laenuintresside õiget deklareerimist ja laenu sihtotstarbelist kasutamist, et tagada õige deklareerimine kohe esimesel aastal.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde sõnul pakutakse koostöös pankadega tänavu ka investeerimiskonto andmete eeltäitmist.

“Kuna investeerimiskonto kasutajad peavad tuludeklaratsiooni kandma mõningatel juhtudel sadu ridu, siis oli meie eesmärgiks maksumaksjate elu kergemaks teha. Klientidele, kes saavad sellist teenust kasutada, saatsime ka personaalsed e-posti teavitused. Eeltäidetud andmete edastamist võimaldavad Swedbank, LHV Pank, SEB Pank ja Nordea Pank,” ütles Udde.

E-maksuametis/e-tollis saab tuludeklaratsiooni esitada alates 15. veebruarist.

Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab MTA kodulehelt, ameti teenindusbüroodest või helistades infotelefonidele:
1811 – deklareerimise kohta käivad küsimused;
880 0811 – info füüsiliste isikute maksustamise kohta;
880 0815 – abi elektroonilisel deklareerimisel.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Blog#1 Kuidas HansaRaama ühest kliendist lahti sai

 

Näide, kuidas üks suht liidripositsioonil olev firma oma klientidega käitub ning paneb hämmastavate faktide ette, et raha välja pressida.

Olen olnud raamatupidaja 15 aastat! Ja nendest 12 aastat töötanud Hansa Raamga. Niisiis võin ma öelda, et olen pikaajaline klient. Alguses ostsin finantsprogrammi ja aastatega pidevalt midagi lisaks: lao, põhivara, 99 ettevõtet jne. Alguses võtsin koolitusi, olin siis noor ja roheline, vajasin neid hädasti.

Aastate jooksul on päris mitu korda seal firmad vahetunud ja asjad sassis olnud. Ma olen suutnud koguaeg oma litsentsil jälgi ajada ja endiselt hoida kõike alles. Kolm aastat tagasi tegi firma ultimaatumi, et peate nüüd sõlmima arenduslepingu aastaks ja maksma seda, või muidu te kaotate lepingu. Summa oli 2250 krooni. Trikk oli veel selles, et kui 31.07 ei ole öelnud, et soovite lepingut lõpetada, peate maksma ka järgmisel aastal, olgugi et teenuse algus oli 01.09. Nii ma siis maksin 2 aastat veel lepingutasu, kuna ütlesin augusti lõpus, et ei soovi jätkata lepingut. Kuna ma polnud nende abi ega ka tarkvara update teinud 2-3 aastat, tundsin, et asi on väga ebaõiglane

Minnes kohtusse õigust nõudma, läheb rohkem raha kui 170 eurot, mida olen maksnud. Sel aastal siis enne tasumist kirjutasin ette avalduse, et soovin järgmisel aastal lõpetada, et seda ei unustaks. Muide ennem seda nad veel üritasid sellelegi vastu vaielda, et saab ainult 30 päeva ette teatada:). Ma siis selgitasin, et 10 kuud ongi vähemalt 30 päeva ette teatatud. Lõpuks nad sellega ka nõustusid.

Teine trikk maksma meelitada oli, et kui ma ära maksan, võin kõike edasi kasutada. Avaldasin siis soovi osta endale tänapäeva moodsa tehnika interneti kaugkasutaja. Siis nad teatasid, et nad lõpetasid 2 kuud tagasi litsentside müügi, nad ainult rendivad. Ma olin seda hoolduslepingut juba 2 aastat maksnud. Mulle pole kordagi sellist teadet tulnud. Ja siis ma ütlesin, et te ise kirjutasite mulle, et mul on õigus soetada juurde lisamooduleid, kui mul on kehtiv arendus-hooldusleping.

Hansa Raama oli lihtsalt hoolimatu ja ülbe. Olen nõus Erply tegevjuhi ja asutaja Kristjan Hiiemaaga, kes Äripäeva artiklis ültes: Erply üritas eelnevalt teha koostööd ka Hansa tarkvaraga. “Olukord jõudis sinnamaani, et Hansa keeldus meie klientidele oma tarkvara müümast. Kui oli Erply pluss Hansa tarkvara, siis Hansa litsentsi eest tuli maksta suurt hinda. See ei ole õiglane, nad proovivad hoida vanast ärimudelist küüntega kinni,” selgitas Hiiemaa. Artikli leiad siit.

Järgnevalt on näha kirjad Hansa Raamalt:

Tere,

Juurde saate soetada täpselt nii kaua kui Teil on kehtiv arendus-hooldusleping. Kui Järgmisel aasta leping lõpeb, nagu seda palusite, siis peale lepingu lõpukuupäeva ei ole võimalik enam juurde soetada ilma, et ei peaks tervet paketti rentima hakkama.

Kliendid, kellel on kehtiv arendus-hooldusleping vüi kes juba rendivad kogu prorgammi, saavad juurde soetada lisaartikleid. Kui Teil kehtivat arendus-hoolduslepingut ei ole ning ka kogu programmi juba ei rendi, siis juurde soetamise võimalust ei ole juhul kui Te ei alusta terve programmi rentimist.

Parimate soovidega,

Sigrid Kohv
Standard Hansa majandustarkvara
Telefon 699 9855
Klienditugi 699 9850

HansaRaam järgmine kiri:

Kuna Juuni keskelt on meie ettevõtte üle läinud täielikult rendimudelile, siis ainukeseks võimaluseks on igakuine rent. Vabandan, kui tekitasin segadust kasutades sõna ”soetama” selle asemel, et kasutada ”rentima”.

Selgitan Teile veelkord lahti:

Kliendid, kellel olemasoleval hetkel on kehtiv arendus-hooldusleping või kliendid, kes juba rendivad kogu paketti – neil ei ole mingit takistust, et juurde rentida soovitavaid mooduleid- see on täielikult võimalik.

Kliendid, kellel ei ole olemasoleval hetkel kehtivat arendus-hoolduslepingut või kliendid, kes ei rendi kogu paketti – neil on ainukeseks võimaluseks moodulite juurde rentimiseks, kui hakkavad tervet paketti rentima – vastasel juhul juurde rentida ei ole võimalik.

Uusi arendus-hoolduslepinguid me ei sõlmi, seoses sellega ei ole alates Juuni keskpaigast, kui läksime üle rendimudelile, võimalik juurde osta mooduleid. Ainukeseks võimaluseks on rent ning mingeid erandeid teha ei ole võimalik.

Vabandame omaltpoolt, kui tekitasime Teile vale sõna kasutusega segadust!

Parimate soovidega,
Sigrid Kohv
Standard Hansa majandustarkvara
Telefon 699 9855
Klienditugi 699 9850

Selline keerutamine ja ärritav käitumine pani mind liigutama ja hakkasingi otsima uusi võimalusi raamatupidamise programmide turul.

Ja ennäe, mille otsa komistasin. Üks uus, tasuta raamatupidamise online programm. Kuna minu üks klient kasutab Erply programmi, otsustasin võtta 01.01.2013 kasutusele Margn programmi, et avastada uusi reaalseid võimalusi.

Ma usun, et edasiviivaks jõuks on alati muutused ja mugavustsoonist väljumine. Ja siin ma nüüd olen, õpin uut programmi ja tunnen, et olen plikake, kes lahendab üliägedat ristsõna. Sellest võib saada ka uus MAC, kui ma läksin Macile üle 2- 3 aastat tagasi, siis oli mul täpselt sama tunne ja enam ma tagasi seda vana asja ju ei taha.

Nii et kõik raamatupidajad, kellel on sama saatus osaks saanud HansaRaama poolt, proovige uut programmi Margn. Nad on väga sõbralikud ja abivalmis teid kindlasti aitama.

Siit leiad Margn’i kohta lähemat infot http://margn.com/

Saad endale tasuta online raamatupidamise!

Järgmistes blogides aga kirjutan juba läbi oma kogemuste ärist, juriidikast, juristidest, advokaatidest, maksudest, hindadest, pettustest, kokkulepetest, revisjonist, erikontrollist, enamusosalusest, vähemusosalusest, sõprusest ja paljust muust.

Muudetakse arvetele esitatavaid nõudeid, käibemaksuseaduses alates 01.01.2013

Olulisemad muudatused käibemaksuseaduses alates 1. jaanuarist 2013

  1. Muudetakse teenuse käibe tekkimise koha määratlemist transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisel isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik (§ 10 lg 2 p 6ja 62; § 10 lg 4 p 4ja 43).Transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisel nimetatud  isikule on teenuse käibe tekkimise kohaks teenuse saaja asu- või elukoht. Seega kui eelnimetatud teenuse saaja asu- või elukoht on Eestis, on teenuse käibe tekkimise koht Eesti. Kui teenuse saaja asu- või elukoht on välisriigis, on teenuse käibe tekkimise koht samuti selles välisriigis.

    Erandiks on siinkohal huvi- ja lõbusõidulaevade pikaajalise renditeenuse osutamine, mil teenuse käibe tekkimise kohaks onteenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kui laev tegelikult sellest asukohast või püsivast tegevuskohast antakse rendilevõtja käsutusse. Seega on teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui huvi- või lõbusõidulaev antakse Eestis pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse ülalnimetatud isikule ning teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis. Kui huvi- või lõbusõidulaev antakse eelnimetatud isikule pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse välisriigis ning rendileandja asukoht või püsiv tegevuskoht on välisriigis, siis on ka teenuse käibe tekkimise koht selles välisriigis.

  2. KMS § 36 lõike 4 muudatusega sätestatakse kohustus lisaks Eesti maksuhaldurile ka teise liikmesriigi pädevale asutusele selle nõudmisel arvete või arvetel säilitatava informatsiooni kättesaadavaks tegemine juhul, kui arvel kajastatud tehingult või toimingult arvestatud käibemaksu summa kuulub tasumisele teises liikmesriigis (kas paberkandjal või elektrooniliselt edastades, elektroonilisele andmebaasile juurdepääsu võimaldamisel vms).
  3. Muudetakse arvetele esitatavaid nõudeid:
    • KMS § 37 lg 11 – Eestis registreeritud maksukohustuslasel on kohustus väljastada Eestis kehtiva KMS nõuetele vastav arve, kui:
      1) käibe tekkimise koht on Eesti;
      2) käibe tekkimise koht on ühendusevälises riigis;
      3) teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, mis kuulub maksustamisele saaja liikmesriigis ning saaja pole iseendale antud tehingu kohta arvet väljastanud.

      Arve tuleb väljastada üldjuhul selle riigi eeskirju järgides, kus asub kauba võõrandaja või teenuse osutaja. Juhul kui kauba või teenuse saaja asub teises liikmesriigis ja esitab ise endale kauba või teenuse kohta arve, siis väljastatakse arve järgides selle riigi eeskirju, kus käive toimub.

    • KMS § 37 lg 21 – Kui üldjuhul on kohustus väljastada arve 7 kalendripäeva jooksul käibe tekkimisest, siis antud muudatuse kohaselt võib kauba ühendusesisese käibe korral ning KMS § 10 lg 4 p 9 nimetatud teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele esitada arve kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuule järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
    • Muudetakse arvel viitamise nõudeid teatud tehingute korral (KMS § 37 lg 8 p 1, 2, 6 ja 7; § 37 lg 8, § 411 lg 5):

      Märge „pöördmaksustamine“ tuleb arvele märkida
      :

      1) 
      Kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse korral, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti

      Märge „pöördmaksustamine“ märgitakse arvele juhul, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning sihtliikmesriigis rakendatakse pöördmaksustamist. Seega tuleb märge „pöördmaksustamine“ arvele märkida järgmistel juhtudel:

      – teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule, v.a KMS § 10 lg 2 ja § 10 lg 4 punktides 1-8 nimetatud juhtudel (KMS § 10 lg 4 p 9);
      – võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamisel teise liikmesriigi edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa ei kasuta (KMS § 9 lg 2 p 3);
      – kauba edasimüügil kolmnurktehingus;
      – kui käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, kus rakendatakse laialdast pöördmaksustamist (lähtudes direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 194) ning seetõttu kauba müüja või teenuse osutaja ei ole kohustatud selles liikmesriigis ennast maksukohustuslasena registreerima, nt välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele.

      Samas kui näiteks kauba ühendusesisese käibe korral on käibe tekkimise kohaks Eesti, siis ei ole kohustust märkida arvele viidet „pöördmaksustamine“, vaid KMS § 37 lg 8 p 1 kohaselt märgitakse arvele endiselt viide direktiivi artiklile 138 või muu selge märge.

      2) KMS § 41sätestatud kinnisasja ja metallijäätmete ning kulla käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel.Nimetatud tehingute kohta tuleb väljastada eraldi arve, millel peab olema märge „pöördmaksustamine.

      KMS § 40 ja 41 sätestatud erikorra rakendamisel tuleb arvele märkida:

      1) reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamise puhul märge „kasuminormi maksustamise kord – reisibürood“;
      2) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 41) rakendamise puhul märge vastavalt  „kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad“, „kasuminormi maksustamise kord – kunstiteosed“ või „kasuminormi maksustamise kord – kollektsiooni- ja antiikesemed“.

      Märge „endale arve koostamine“ tuleb arvele märkida (KMS § 37 lg 8 p 9):

      1) kui kauba soetaja või teenuse saaja väljastab arve maksukohustuslase või välisriigi maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta maksukohustuslase eest KMS § 37 lõike 5 alusel.

    • Kui üldjuhul võib viited käibemaksuseadusele ja käibemaksudirektiivile asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega, siis eelpool nimetatud märkeid ei ole erandina õigus mõne muu märkega asendada (KMS § 37 lg 81).

Arvele märgitavate konkreetsete viidete leidmiseks on abiks tabel, mille leiate siit.

 

Allikas: emta.ee