Haigushüvitise arvutamise näited

Postitatud: 18 jaanuar, 2013

Haigushüvitise arvutamine töölepingu alusel töötavale kindlustatule

Kalle töötab töölepingu alusel. Tema haiguslehel on töövabastuse põhjus haigestumine ning töövabastuse periood 01.07-18.07. Kalle tööandja teeb haiguslehest koopia, täidab sellel tööandja osa ja lisab juurde saatekirja ning edastab dokumendid haigekassale 7 päeva jooksul.

Tööandja arvutab ja maksab hüvitist perioodi 04.07–08.07 eest hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest).

Kalle viimase 6 kuu töötasu alusel arvutatud päevatuluks on 32 eurot. Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 32 eurost 70% ning korrutab 5 päevaga (32 x 0,7 x 5 = 112). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 112 = 23,52. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 88,48 eurot (112 – 23,52 = 88,48).

Lisaks maksab Kallele alates 9. päevast haigushüvitist haigekassa 09.07 – 18.07 perioodi eest.

Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest sotsiaalmaksu 2530,90 eurot, seega oli Kalle aastatulu eelneval aastal 2530,90 / 0,33 = 7669,39 eurot. Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365-ga (7669,39 / 365 = 21,01). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 21,01 x 0,7 = 147,07 eurot). Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks (0,21 x 147,07 = 30,88 eurot). Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 116,19 eurot (147,07 – 30,88 = 116,19).

Haigushüvitise arvutamine, kui töötaja on töötanud vähem kui kuus kuud ja tema eest ei makstud päeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal sotsiaalmaksu

Maria asub tööle osalise tööajaga 2-kuulise tähtajalise töölepinguga, milles tema kokkulepitud töötasuks on 300 eurot kuus.

1.–3. haiguspäeva eest Mariale hüvitist ei maksta.

4.–8. päevani maksab hüvitist tööandja, kes võtab hüvitise arvestamisel aluseks Maria haigestumisele eelnenud kuu töötasu.

Hüvitise arvutamiseks korrutatakse Maria päeva keskmine töötasu (10,00 eurot) tööandja poolt hüvitatavate päevade arvu (5) ja hüvitise määraga (70%): 10,00 x 5 x 0,7 = 35,00 eurot. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,21 x 35,00 = 7,35 eurot. Seega maksab tööandja Mariale haigushüvitist 27,65 eurot (35,00 – 7,35 = 27,65).

Kuna Maria haigestumisele eelneval kalendriaastal ei töötanud ning tema eest sotsiaalmaksu ei makstud ega arvestatud, võtab haigekassa tema haigushüvitise määramisel aluseks kuupalga alammäära 320 eurot.

Päevatulu on sel juhul 320/30 päeva = 10,67 eurot. Haigushüvitist maksab haigekassa töövõimetuse 9. päevast ning 70% ulatuses, seega on Marial õigus saada hüvitist 6 päeva ulatuses 70%: 10,67 x 6 x 0,7 = 44,81 eurot. Maria lisab töövõimetuslehele avalduse hüvitiselt tulumaksuvaba miinimumi mahaarvamiseks, seega laekub haigekassalt Maria pangaarvele kogu määratud summa 44,81eurot.

Haigushüvitise arvutamise näide, kui töötaja eelmise aasta tulust arvutatud päevatulu on väiksem, kui palga alammäära ja arvu 30 jagatis

Töötaja põhipalk on suurem kui alampalk:

Paveliga juhtub tööõnnetus, tema haiguslehel on märgitud tööst vabastuse alguspäevaks 11. juuni, lõpupäevaks 21. juuni. Tema kokkulepitud töötasu 10. juunil on 511 eurot kuus. Tööõnnetuse korral maksab hüvitist vaid haigekassa.

Paveli eest arvestati eelneval kalendriaastal sotsiaalmaksu 506,18 eurot, ning tema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu oli 1533,88 eurot. Paveli keskmine päeva tulu on seega 1533,88 / 365 = 4,20 eurot. Kuna Paveli eelmise aasta tulult arvutatud keskmine päevatulu (4,20 eurot) on väiksem kui kuupalga alammääralt arvutatav kalendripäeva keskmine tulu 10,67 (s.o. 2013. aastal kehtiv kuupalga alammäär 320/30), võetakse hüvitise arvutamisel aluseks viimane. Nimelt võetakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär keskmise päevatulu arvutamisel aluseks juhul, kui töötaja eelmise aasta keskmine tulu on väiksem kui kuupalga alammäär, kuid haigestumisele eelnenud päeva põhipalk on suurem nimetatud alammäärast. Tööõnnetuse korral makstakse haigushüvitist töövõimetuse teisest päevast ning 100% ulatuses, seega on Pavelil õigus saada hüvitist 100% 10 päeva eest: 10 x 10,67 x 1,0 =106,7eurot. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,21 x 106,7 = 22,41, seega laekub haiguspäevade eest haigekassalt Paveli pangaarvele 106,7 – 22,41 = 84,29 eurot.

Töötaja põhipalk on väiksem kui alampalk:

Martin on kindlustatud töötajana. Tal diagnoositakse kutsehaigus, haiguslehel on märgitud tööst vabastuse alguspäevaks 2. juuli, lõpupäevaks 30. juuli. Kutsehaigestumise korral maksab hüvitist vaid haigekassa.

Martini tööandjaga kokkulepitud töötasu 1. juulil on 192,00 eurot kuus. Eelneval kalendriaastal töötas Martin pool aastat ja talle maksti tasu kokku 1533,88 eurot, millelt arvestati sotsiaalmaksu 506,18 eurot. Seega oli Martini eelmise aasta päeva keskmine tulu 4,20 eurot (1533,88 / 365). Kuna tema eelmise aasta tulult arvutatav päeva keskmine tulu (4,20 eurot) on väiksem kui kuupalga alammääralt arvutatav päeva keskmine tulu (9,27 eurot), ent ka tema põhipalk töövabastusele eelneval päeval on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks tema põhipalgalt arvutatud päeva keskmine tulu 192 / 30 = 6,40 eurot. Haigushüvitist makstakse töövõimetuse teisest päevast ning 100% ulatuses, seega on Martinil õigus saada hüvitist 100% 28 päeva eest: 6,40 x 28 x 1,0 = 179,20 eurot. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 0,21 x 179,20 = 37,63 eurot, seega laekub haiguspäevade eest haigekassalt Martini pangaarvele 179,20 – 37,63 = 141,57 eurot.