Miks juhtimisteenuse eest maksmine kütab kirgi üles?

Postitatud: 15 august, 2013

Viimastel päevadel on Eesti Päevaleht kirgi kütnud mõttega, et ettevõtja peaks juhtimisteenustelt maksma maksimaalse hulga makse ja et maksuplaneerimine on kuidagi ebaeetiline. Sellised mõtted on fundamentaalselt väärad. Iga äriühingu kõige olulisem ülesanne on teenida aktsionärile kasumit.

Äriühingu kasum pole ühiskonna kingitus aktsionärile, vaid tagab töökohtade säilimise, uued investeeringud ja uued töökohad, pensionifondidele dividendid ja on sellisena kõigile maksumaksjatele täna ja tulevikus eluliselt vajalik. Pankrotis ettevõtjad on teatavasti kehvad tööandjad ja veel kehvemad dividendide maksjad. Kasumi teenimise ülesandest nähtub selgelt juhtkonna kohustus säästa, kust võimalik. Kui võimalik, siis ka maksudelt, sest kui ettevõtja maksudelt ei säästa, teeb seda konkurent ja ettevõtja konkurentsivõime langeb. Kui juht käitub kulude suhtes priiskavalt, on alati oht, et aktsionär leiab uued ettevõtjale juhid, kes säästlikult käituvad. Nii on maksude planeerimine vajalik ja vältimatu ja selle hukkamõistmine põhiliste loodusseaduste vastane.

Asjaolu, et riigiisad maksuplaneerimist maha teevad pole seejuures määrav. Maksumaksjat kaitsevad seadused ja tuleb meeles pidada, et seadused pole kunagi valitsustele meeldinud: need segavad valitsejate tegutsemist. Heaks näiteks on kohtu poolt tühistatud maksuotsuste ja teiste haldusaktide hulk: need kõik on näited sellest, kus valitseja on omavolitsenud ja seadus maksumaksjat kaitseb. Kui seadused riigi tegutsemist enam ei piiraks, oleks tegemist ametniku- mitte seadusõigusega, ametniku- mitte kodanikuühiskonnaga, suva- mitte õigusriigiga.

Eesti Päevaleht lähtub soovmõttest, et äriühingu poolt saadud juhtimisteenus tuleb kindlasti maksustada tööjõumaksudega, sest osapooled varjavad töösuhet. Ettevõtjatele ja juristidele on selline seisukoht üpris arusaamatu ja viib juhtorgani liikmete ebavõrdse kohtlemiseni. Ühes sarnases asjas (3-08-364, Wasp) pidi ringkonnakohus maksuhaldurile meelde tuletama, et seadusandliku ja täitevvõimu kohustus on luua maksusüsteem, mis on mõistlikule inimesele arusaadav ning väldib ebavõrdset kohtlemist.

Esimese asjana tuleks aru saada, et juhtorgani (juhatuse, nõukogu) liige pole töötaja. Maksuõiguse mõttes saavad isikud tegutseda kas töötajate või ettevõtjatena. Rahvusvaheline tööorganisatsioon, mida ka Eesti maksumaksjad ülal peavad, ja Eesti töölepinguseadus seavad töösuhte tingimuseks töötaja allumise tööandja juhtimisele ja kontrollile. Juhtorgani liige ei saa alluda äriühingule, mida ta ise juhib ja esindab. Äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete tegevus on juhitud liikmete endi poolt, st nad on iseseisvad ja sõltumatud. Aktsiaseltsi ja osaühingu nõukogu ülesanne äriühingus on teostada järelevalvet juhatuse liikmete suhtes, mitte juhtida juhatuse liikmeid. Asjaolu, et äriseadustiku järgi peab juhatuse liige järgima nõukogu seaduslikke korraldusi ei erine harilikust võlaõigusseaduse §-iga 621 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. St et äriseadustik ei kehtesta uut alluvusreeglit juhtorgani liikmetele, mida võlaõigusseaduses iseseisvate ja sõltumatute poolte vahel poleks. Asjaolu, et juhtorgani liikmeid saab nõukogu või üldkoosolek tagasi kutsuda ilma etteteatamata ei erine harilikust võlaõigusseaduse §-idega 630-631 sätestatud üldreeglist sõltumatute poolte jaoks, mille kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. St. et ka liikmete tagasikutsumise norm äriseadustikus ei kehtesta uut alluvusreeglit juhtorgani liikmele. Seadusandja ise on töölepinguseaduse lugejale igaks juhuks täpsustanud, et seda seadust juriidilise isiku juhtorgani liikmele ei kohaldata. Juhatuse liikme alluvus- ja töösuhte puudumist on selgesõnaliselt kinnitanud Euroopa kohus oma lahendis C-107/94. Niisiis on arusaadav, et juhtorgani liige pole töötaja.

Kui juhtorgani liige pole töötaja, ei saa olla talle füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE-ks) registreerimine keelatud. Lausa vastupidi, äriseadustik näeb igale füüsilisele isikule õiguse olla FIE (§ 3-1) ja näeb ette, et FIE võib tegutseda kõigil tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud (§4-1), ja maksuhaldur on isegi jõuga proovinud mõnest passiivse intressitulu saajast FIE-t teha. Ka Euroopa kohus on oma lahendis C-107/94 kinnitanud juhatuse liikme õigust tegutseda FIE-na. Kuna FIE-ks registreerimisest pole nähtud erilist kasu, pole FIE-ks registreerimine juhtorgani liikmete puhul Eestis levinud. Kuid praktika polegi niivõrd oluline. Järeldus, et juhtorgani liige võib tegutseda FIE-na, avab aga hoopis väärtuslikuma arusaamise: juhtorgani liikmele kehtib ettevõtlusvabadus.

Juhtorgani liige võib ettevõtlusvabadust realiseerida ka äriühingu kaudu. Põhiseadus näeb ette terve rea põhiõigusi, milleks üks on ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabaduse raames on isikul õigus valida ettevõtlusvorm (FIE, OÜ, AS, SIA, UAB). Põhiseadus nõuab, et ettevõtlusvabaduse piirangud peavad olema sätestatud seadusega. Seadus ei sätesta keeldu osutada juhtimisteenuseid äriühingule teisest äriühingust. Lausa vastupidi: siirdehinna regulatsioon (http://www.emta.ee/index.php?id=16906) isegi nõuab, tulumaksu ähvardusel, et juhtimisteenuste eest seotud isikutele maksaks teenuse saajad (harilikult tütarühingud) teenuse osutajale (harilikult emaühingud) turuhinda. St. et juhtimisteenuseid saab küll osutada ühelt juriidiliselt isikult teisele. Nüüd, kui seadus maksustaks teenuse ostmise juhtorgani liikme ühingult teisiti kui emaühingult, oleks arusaadavalt tegemist diskrimineerimisega. Samuti oleks diskrimineeriv kui seadus lubaks juhtimisteenuse ostmist emaühingult ja keelaks selle juhtorgani liikme ühingult. Asjaolul, et juhtorgani liikmel tekib seaduse alusel isiklik õigussuhe ühinguga (st. ametiseisund) ei tähenda, et see ametiseisund oleks leping, st. maksustamise kontekstis ei määra ametiseisund teise isiku tulu maksurežiimi. Seega on arusaadav, et juhtorgani liige võib FIE-na tegutsemise asemel valida tegutsemise äriühingu kaudu nii, et äriühingu tulu ei omistata juhtorgani liikmele.

Kuna hakkab selguma, et juhtorgani liikme tegevus on kõige tavalisem ettevõtlus, saame aru, et pole midagi imelikku selles, et paljudes riikides lubatakse juhtorgani liikmeks äriühingut. Meil on see võimalik täis- ja usaldusühingus, kus ühingut juhivad osanikud, kes võivad olla ka juriidilised isikud. Tavapärast ettevõtlust on märganud ka Euroopa Komisjon ja nõudnud Hollandilt, et see maksustaks igasuguse füüsilise isiku osutatud juhtimisteenuse käibemaksuga, kuna seal on seni kehtinud erand, mis lubab kuni neljale ühingule teenust osutada käibemaksuvabalt (http://europa.eu/rapid/press-release_IP-11-1128_en.htm?locale=en).

Juhtimisteenuse osutamine ka ühele käsundiandjale on ettevõtlus. Mõnest kohtuasjast on näha, et maksuhaldur on leidnud, et ettevõtlust ei saa teha väheste klientidega. Riigikohus on selgitanud, et äriühingu tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ka siis, kui äriühing müüb kaupa või osutab teenust ainult ühele kliendile (3-3-1-20-05, Regarde Grupp, p. 22). Nii et ka juhtimisteenust osutava ettevõtte klientide arvu vähesus pole ettevõtlust välistav.

Juhtimisteenust osutavale ühingule pole kohane ette heita ka ebaseaduslikku maksueelise saamist, sest juhtimisteenust osutav erikontoga FIE saab samuti oma tulu- ja sotsiaalmaksukohustust edasi lükata. Lisaks, kui juhtimisteenust pakkuva isiku üks tegevusi või eesmärke on ka investeeringud ja muu ettevõtlus, siis tuleb arvestada ka isikliku vastutusega. Isikliku vastutuse vältimise soov on mõistlikule inimesele arusaadavalt piisav majanduslik põhjendus piiratud vastutusega äriühingu vormis tegutsemiseks piiramatu vastutusega FIE asemel.

Ülaltoodust tuleb järeldada, et juhtorgani liige on ettevõtja, kes võib ettevõtlusvabaduse alusel otsustada, kas osutada teenust eraisikuna, ilma palgamakse maksmata, FIE-na või äriühingu kaudu.

Märkus: ülaltoodu ei väljenda maksuhalduri seisukohti, ei ole soovitus ega õigusnõuanne. Ülaltoodud viisil tegutsemine tekitab kindlasti maksuhalduri huvi, mis võib olla tervist kahjustav. Kodus proovimine ilma maksuadvokaadi juuresolekuta pole soovitatav.

Kaido Loor
Advokaadibüroo SORAINEN partne
Allikas: http://www.raamatupidaja.ee/Default.aspx?PublicationId=6aea7ddd-4016-4723-8a45-cf1139a05b10#.UgxLu6wGhwI.facebook